Triksterkunstnik Johannes Säre näitus tõukub Wagneri muusikast ({{commentsTotal}})

Johannes Säre
Johannes Säre Autor/allikas: pressimaterjalid

Reedel, 24. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Johannes Säre isiknäitus, kus triksteriks kutsutud kunstnik pühitseb talle omases vaimukas laadis inimeste poolt alustatud aga seejärel kohe hüljatud argihetki.

Näitusel esitletud uus videoteos tõukub Richard Wagneri kuulsast „Valküüride lennust“. Seda ooperist „Nibelungide sõrmus“ pärit pala on kasutatud sadade filmide ja seriaalide dramaatiliseks illustreerimiseks. Säre videos põimub kontsertülesvõte Wagneri muusikat esitavast ERSOst jäädvustustega väikestest argihetkedest, mis on justkui tema varasemate esteetiliste masinate elulised analoogid.

„Kui ma peaksin ütlema, mida ma uurin, siis on selleks igapäevane maailm. Enamik ideedest on pärit väikestest tähelepanekutest. Näiteks see, kui külmal hommikul on asfaldil auto varju kujuga jääkirmelaiguke. Ma märgin üles asjad, mis on ratsionaalsest vaatepunktist ebavajalikud ning mis ajusse üldjuhul ei salvestu. Ja mõnikord käivituvad neist mingid tööd,“ kirjeldab Säre oma inspiratsiooni ja ainest.

Näituse kuraatori Siim Preimani arvates on Säre tööde fookus pööratud vaatajale, tema tähelepanu köitmisele ning talle kustumatu mälestuse loomisele: „Johannes on heatahtlik agent, kelle tööd tögavad võrdselt nii tõsise kunsti kui ka tõsise kunstinautija positsiooni. Sel korral ei püüa ta aga kedagi lõksu ja ei mängi ühtegi vingerpussi, vaid näitab meile paari seika sellistena nagu need talle mõnel õigel hetkel, õiges valguses ja meeleolus kogu oma ilus ja hiilguses näida võivad.“

Näitus on sündinud koostöös videoproduktsiooni kompaniiga Propapanda Productions ning Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga.

Kolmapäeval, 13. detsembril kell 18.00 esitletakse Hobusepea galeriis näituse raames ilmuvat raamatut, kuhu on tekstid kirjutanud Marika Agu, Janar Ala, Johannes Lõhmus ja Siim Preiman ning illustratsioonid joonistanud Ann Pajuväli. Raamatu kujundas Studio Le60.

Johannes Säre (sündinud 1983) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia erialal, on tema loomingus tähtsal kohal interaktiivsed, vaatajat käivitavad installatsioonid, keelemängud ja sõnasõnalisus. Viimane isikunäitus “Sinise värvi superintelligentne varjund” Draakoni galeriis 2014. aastal. Samal aastal pälvis Köler Prize’i publikupreemia teose “Tõus kadumaläinud mõtte sügavikku” eest.

Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2017.

Toimetaja: Helen Eelrand



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: