Margit Mutso kaubamaja võidutööst: sära on ikka liiga vähe
11. novembril kuulutati välja ühe viimase aja põnevaima arhitektuurivõistluse –Tallinna kaubamaja uue hoone – võitjad. Parimaks tunnistas žürii arhitektuuribüroo DAGOpen eesti-hispaania autoritekollektiivi lahenduse “CITY BREAK”.
Juba on kostunud küsimus – kas suured kaubanduskeskused peavad just kesklinna kerkima, sest inimestele seostub kaubanduskeskus pigem äärelinna ilmetu ja arrogantse ostukastiga kui kesklinliku hoonestusega.
Samas on linna süda olnud alati turu ja äride koht. Kaubandus on see, mis hoiab linna elujõulisena, kaubanduspindade linnakeskustest äärealadele kolimine on viinud paljude kesklinnade hääbumiseni.
Ku mõelda näiteks Tokyo uhkeimatele esinduspoodidele Omotesando tänaval, siis on selge, et ka ostukeskus võib olla linna ehe. Seda muidugi juhul, kui kaubamaja omanik peab firma imagot oluliseks. Tundub, et Tallinna Kaubamaja omanikud peavad.
Esimesed reaktsioonid kaubamaja projektile avalikkuse poolt ei kõla aga just vaimustunult: liiga kuiv, liiga kast, liiga tavaline. Rahva poolt 3D piltide järgi välja valitud büroo Arch-D projekt "Võrk" viitab sellele, et tallinlased tahaks siia midagi ebatavalisemat.
Siinkohal tuleb süübida natuke võistluse olemusse. Miks kõik 15 tööd pakuvad lahenduseks üsna sarnast hoonemahtu?
Vastus peitub lähteülesandes– kõik võistlejad pididki mahutama oma projekti täpselt planeeringuga ette antud ümbrikusse – Gonsiori tänava pool on lubatud 5 korrust ja Rävala pst poolt tõusta astmeliselt 10 korruseni. Suures plaanis võib seda võistlust nimetada isegi fassaadikujundusvõistluseks, sest mahtudega mängimiseks ruumi ei olnud. Ka siselahenduses on kaubamajal väga kindlad reeglid, mis peavad tagama müügiedu.
Taaskord tekib küsimus – miks korraldatakse arhitektuurivõistlus alles peale detailplaneeringu kehtestamist? Siis kui planeerija on oma äranägemist mööda hoone lahenduse ´lukku löönud´? Nii on kindlam? Nii ta on, hoiatava meenutusena laiutab kaubamaja kõrval Laikmaa tänaval uue kunstiakadeemia asemel tühermaa. Aga säravat arhitektuuri ei looda pelgalt seinu kujundades.
Eesti Arhitektide Liidu presidendi Katrin Koovi hinnangul sobib võidutöö hästi Tallinna südalinna. Eks ta sobibki: maja ümber ja katuseterrassidel on senisest enam avalikku ala, maja fassaadid on kaetud – nagu kirjutavad autorid – elegantsete alumiiniumpaneelidega, mida lõhub visuaalselt tööle nime andnud klaasist ´lõhe´, kus läbipaistvatel led-ekraanidel jooksevad säravad reklaamid ning mille taga on puhke- ja toitlustusala. Aga … sära on nagu ikka liiga vähe.
Gonsiori tänavavaperspektiivi lõhkuva galerii suhtes pole kahjuks ka kriitilist hoiakut võetud.
Toimetaja: Helen Eelrand
Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar