Cantores Vagantes tähistab muusikute kaitsepühaku päeva kahe kontserdiga
22. november on Püha Cecilia, muusika ja muusikute kaitsepühaku päev. Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes toob sel puhul kahel õhtul, 26. novembril kell 17 Tallinna raekojas ja 28. novembril kell 19 Keila-Joa lossis kuulajaini oma kava „Muusika püha Cecilia auks“.
Ligi 30 aastat tegutsenud varajase muusika stuudiot Cantores Vagantes saab käsitleda, kui (vana)muusikute sõpruskonda, kes respekteerib ajaloolist esituspraktikat ja musitseerib originaalpillide koopiatel ning ansambel saab kokku vastavalt kavas oleva muusika nõudmistest. Siiski on nende repetuaaris domineerinud instrumentaalteosed, mistõttu eelolevad kontserdid võiksid erilist huvi äratada. Sest neil kahel õhtul musitseerivad Taniel Kirikal ja Anto Õnnis (vokaal), Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt (plokkflöödid), Julia Lurje (viola da gamba, Peterburi), Robert Staak (theorb) ning Reinut Tepp (klavessiin, orel).
Korraldajad nimetavad kontserte erilisteks seetõttu, et kava kaasab kaks enimhinnatud ja ka -hõivatud kontratenorit. “Ega me tavaliselt soojendatud suppi ei paku. Eelmisel aasta esitasime aga Cecilia-päeva kava, mis kukkus nõnda hästi välja, et kuidagi kahju oli seda mitte korrata. Muusikud on pärit sellistest loomingulistest kollektiividest nagu Rondellus, Hortus Musicus, Vox Clamantis, Heinavanker, Estonia teater ja Novaja Gollandija Peterburist. Lisaks lastakse lavale ka üks käsitööline ja raamatukogutädi. Ärgu mitte öeldagu, et vanamuusikud ei ole koostööaltid,“ kirjeldas Taavi-Mats Utt.
3. sajandil Roomas kristlastest ülikuperes sündinud ja juba nooruses Jumalale pühendunud Cecilia lühikest ja traagilist eluteed olevat valgustanud muusika. Kristlaste tagakiusamise ajal mõisteti ka Cecilia hukkamisele, ent legendi järgi ei saanud timukas oma tööga „korralikult“ hakkama ja veel kolm päeva piinades vaevelnud Cecilia laulis kogu selle aja kiidulaule Issandale. Märtrina surnud ja pühakuks kuulutatud Ceciliat hakati muusikute ja muusika patrooniks pidama 16. sajandil ning kui Roomas asutati aastal 1584 muusikaakadeemia, nimetati ta selle patrooniks.
Kuulsat inglise heliloojat ja organisti Henry Purcelli võib Püha Cecilia päeval meenutada kas või seetõttu, et temagi lühike elutee (1659—1695) lõppes just muusikute kaitsepühaku päeva eelõhtul. Püha Cecilia auks on kirjutatud palju imekaunist muusikat ja kroonikud alustavad nende kokkulugemist aastast 1683, mil just Henry Purcell pani kirja oma esimesed noodid Pühale Ceciliale — „Laudade Caeciliam“ ja „Welcome to All Pleasures that Delight“. Cantores Vagantese kava keskseks teoseks on aga John Blow (1649–1708) „Ood Henry Purcelli surma puhuks“, mida raamib Henry Purcelli ja tema kaasaegsete muusika.
Toimetaja: Helen Eelrand