Ilmar Kruusamäe: Kunstikabinet on meeldivalt vanamoodne koht
Tartu Ülikooli Kunstikabineti 60. sünnipäeva puhul teeb selle juhataja Ilmar Kruusamäe tagasivaate Eesti kunstile paljutähendusliku kasvulava arenemisele läbi aastate.
Tartu ülikooli taasavamise puhul 1802. aastal kutsus tolleaegne ülikooli rektor G.F. Parrot Saksamaalt Tartusse nimeka joonistaja ja graafiku Karl August Senffi, kes rajas 1803. aastal ülikooli juures joonistuskooli, milles oli võimalik kunstiga tegeleda valitud üliõpilastel. 1809. aastal avatud ülikooli kunstikabinet andis kunstiga tegelemise võimaluse juba kõigi teaduskondade üliõpilastele.
1893. aastal ülikooli joonistuskoo suleti, ühes sellega arvatavasti ka kunstikabinet. Viimane taasavati 1957. aastal ja on andnud 60 aastat järjest tudengitele võimaluse tegeleda kunstialase enesetäiendamisega.
Taasavatud kunstikabineti juhatajaks oli aastail 1957-1962 maalikunstnik Juhan Pütsepp, aastatel 1962-1975 tuntud eesti graafik Kaljo Põllu. 60. aastate lõpul ja 70. aastate algul ülikooli kunstikabinetis tegutsenud kunstirühmitusest „Visarid“ on jäänud Eesti kunstiajalukku peale Kaljo Põllu ka Rein Tammik, Peeter Urbla, Jaak Olep ja Enn Tegova. 1975. aastal asus kunstikabineti juhatajana ülikooli kunstielu eestvedajaks skulptor ja joonistaja Andrus Kasemaa, kelle juhendamise all on tulnud eesti kunsti mitmed tuntud kunstnikud ja kultuuriinimesed.
1970. teisel poolel ja 1980. alguses ilmus Eesti kunstipilti ja näitusesaalidesse Tartu hüperrealistide, fotorealistide ehk nn. slaidimaalijate rühmitus, eeskätt maalijad Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja Vahur Sova.
1980. alguse ja keskpaiga suundumusteks kunstikabinetis said kontseptuaalne kunst, performance’id, sürrealism ja ekspressiivne abstraktsionism. Tuntumad kunstikabineti liikmed, kes on jõudnud juba eesti kunsti – Raivo Kelomees, Tiia Johansson, Priit Pangsepp, Uko Künnap, Sirje Protsin, Mati Karmin, Mart Raukas, kunstiajaloolased Heie Treier ja Harry Liivrand.
Ülikooli kunstikabinetist 1980. teisel poolel ja 90. algusaastatel välja kasvanud kunstnikrühmitus Kursi Koolkond saab 2018. aasta kevadel 30-aastaseks. Priit Pangsepale ja Ilmar Kruusamäele lisandusid Albert Gulk ja Peeter Allik. Kunstikabinetis omandasid teadmised ja oskused ka kunstnik Sven Saag ning teatrikunstnik-ajakirjanik Aigi Viira.
1993. aasta lõpul suundus kunstikabineti juhataja Andrus Kasemaa paariks aastaks Austraaliasse, tema töö jätkajaks sai kauaaegne kunstikabinetlane Ilmar Kruusamäe. 1990ndatel oli ülikooli kunstikabinet ka paljudele maalitudengitele lemmikuks kokkukäimis—ja suhtlemiskohaks.
Ülikooli kunstiabinet oligi aastaid kunstihuvilistele töökas kunstnike ühisateljee ja suhtlussõbralik kunstiklubi. Viimastel aastatel on kunstialane suhtlemine kandunud internetikesksetesse suhtlusvõrgustikesse. Ülikooli kunstikabinet on aga meeldivalt „vanamoodne“ koht, kus on võimalik vähemalt kaks korda nädalas arendada joonistusstuudios oma aktikrokiioskust, kompositsioonitaju ja kuulata vestlusi eesti kunstiajaloo teemadel. Aastas on kunstikabinetihuviliste arv kõikunud 50 ja 80 vahel. Eks viimased 60 aastat järjestikust loometööaastat kirjeldavad ja väärtustavad ülikooli kunstikabineti vajalikkust tudengite ja teiste kunstihuviliste seas.
Toimetaja: Helen Eelrand