Selgusid muuseumiroti nominendid ({{commentsTotal}})

Eesti Rahva Muuseum
Eesti Rahva Muuseum Autor/allikas: Berta Vosman

Muuseuminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Kümnes kategoorias selguvad laureaadid 19. jaanuaril 2018 Kumu Kunstimuuseumis toimuval auhinnagalal.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialisti Marju Niinemaa sõnul esitati kokku üle 80 taotluse. Komisjonid tõstsid esile 30 nominenti 15 muuseumist.

„Meil on hea meel, et ka seekord laekus konkursile rohkelt taotlusi. Selle aasta jooksul on Eesti muuseumides toimunud väga palju huvitavaid projekte ja kõige tihedam oli konkurents traditsiooniliselt näituste ja hariduse kategoorias. Eraldi tasub esile tõsta, et Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning Tartu Ülikooli muuseum kandideerivad koguni neljas kategoorias,“ ütles Niinemaa.

2017. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid on:

Aasta Muuseumirotile parima näituse eest kandideerivad Eesti Rahva Muuseumi näitus „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“, Eesti Meremuuseum näitusega „Mayday. Mayday. Mayday. Näitus merepäästest“, Eesti Kunstimuuseum näituste duoga „Ekspressionism ja dekadents Kumus – näitused „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ ning „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“;

Muuseumirotile parima püsiekspositsiooni eest kandideerivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Kogutud teosed”, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus „Lood ja laulud“ ning Tartu Ülikooli muuseumi „Muumiakamber“;

Aasta muuseumikogu arendaja kategoorias Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning Tartu Ülikooli muuseum;

Aasta konserveerimistöö kategoorias Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum;

Kategoorias aasta muinsuskaitsja muuseumis Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum ja Narva Muuseum;

Aasta muuseumihariduse edendaja kategoorias Eesti Kunstimuuseum, Eesti Meremuuseum ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum;

Aasta teadusauhinnale trükiste kategoorias kandideerivad Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum;

Aasta teadusauhinnale ürituste kategoorias kandideerivad Tartu Linnamuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum;

Turunduse MuuSa ehk aasta turundaja jaotuses Eesti Meremuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum ja Tallinna Kirjanduskeskus;

Arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendaja valikus Eesti Loodusmuuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja Okupatsioonide Muuseum.

Auhinnasaajad selguvad 19. jaanuaril 2018 Kumu Kunstimuuseumis, kuis toimub iga-aastane Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala.

Loe konkursi kohta lähemalt, vaata nominentide nimekirja ja eelmiste aastate võitjaid Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Toimetaja: Valner Valme



Nevesis

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 41-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
Tallinna raekoja katus

Keelesäuts. Kui raha on katusel

Mis asi on katuseraha? Niimoodi on hakatud nimetama toetusi, mida parlamendierakonnad saavad jagada näiteks kohalikele omavalitsustele või vabaühendustele. Just "katuserahaks" nimetatakse seda ilmselt põhjusel, et näiteks valla kultuurimaja katuse parandamine on kergesti meeldejääv toiming.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: