Kuuest Eesti inimesest valmivad portreefilmid ({{commentsTotal}})

Rein Taagepera
Rein Taagepera Autor/allikas: Elena Vareiko/ERR

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kuulutasid tänavu suvel teistkordselt välja portreefilmide konkursi, et leida põnevaid ideid, mis tutvustavad olulisi Eesti kultuuriinimesi ja nende loomingut. 2019. aastal valmivad filmid on nüüdseks selgunud.

Konkursile laekus 15 filmiideed, mis peegeldavad oma eriilmelisusega Eesti kultuurimaastikul tegutsejate värvikat spektrit. Žürii liikme Kaarel Kuurmaa sõnul on hea meel, et portreteeritavate näol on tegemist inimestega, kes on juba andnud suure panuse oma valdkonna tipptegijana parema, ilusama, targema ja kokkuhoidvama Eesti tervikuks sidumisel. Kõigil neil, kellest filmiportreed valmivad, on oma unikaalsed oskused ja teadmised jalgpallist teoloogia ja klassikalise filoloogiani, balletist õigusteaduseni ning ühiskonnateadustest dokumentalistikani. Loodetavasti viivad valmivate filmide autorid meid lähemale iga portreteeritava unikaalsele elule ja nende tegevusvaldkondade saladustele. 

Valituks osutusid järgmised tööd:
 
"Päevade sõnad. Marju Lepajõe" (F-Seitse OÜ, režissöör Vallo Toomla)
"Monika Mägi" (Einmann Video OÜ, režissöörid Steven-Hristo Evestus ja Ken Saan)
"Mees muinasjutust. Toomas Edur" (Umberto & Ko OÜ, režissöör Ruti Murusalu)
"Vene poisist eestlaste kangelaseks. Konstantin Vassiljev" (Masterplaan OÜ, režissöör Madis Reimund)
"Peep Puksi lugu" (Filmivabrik OÜ, režissöör Raimo Jõerand)
"Rein Taagepera – kahemõtteline Eesti" (Stuudio Navona, režissöör Peeter Simm)

Ka tänavu otsustasid filmide rahastajad eraldada toetused algselt plaanitud viie filmi asemel kuuele. ETV kultuurisaadete toimetaja ja žürii liikme Heidi Pruuli sõnul eristusid väljavalitud projektid ülejäänutest reljeefselt ning žürii otsus oli üsna üksmeelne. "Valikus on tagasivaatelisi töid, milles koos portreteeritavaga jäädvustuvad ta mõttekaaslased ja ajastu; on tänapäeva kangelaste edulood ja mõõnad ning kaasaja kultuuriloo mõtestaja murelik vaade eesti keele tuleviku ja hariduse olukorrale. Loodan siit kaalukat lisa eelmise aasta konkursivooru kuuele filmile, mis on juba valmimisjärgus. Neis on jäädvustatud lavastaja Kalju Komissarov, režissöör-operaator Rein Maran, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, vaimulik ja tõlkija Vello Salo, helilooja Tõnu Kõrvits ning punkpoeet Freddy Grenzmann."

Tänavuse konkursi žüriisse kuulusid Karin Reinberg, Riho Västrik, Marek Tamm, Kaarel Kuurmaa ja Heidi Pruuli. Filmid valmivad 2018. aastal. Kinodesse ja ETV ekraanile jõuavad need 2019. aasta jooksul.

Toimetaja: Helen Eelrand



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: