Arvustus. "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdev vahefilm
Uus film kinolevis
"Star Wars: Viimased jedid" ("Star Wars: The Last Jedi")
Režissöör: Rian Johnson
Osades: Daisy Ridley, Mark Hamill, Adam Driver, Carrie Fisher, John Boyega, Oscar Isaac, Andy Serkis, Lupita N'yongo, Domnhall Gleeson jpt.
7/10
"Tähesõdade" saagasse kuuluva filmiga käib alati kaasas tohutu pagas, täis nii massiivse fännibaasi ootusi ja teooriaid kui ka Disney vajadust oma investeering tulu tootma panna. See moodustab igale uuele filmile kindla raamistiku, mille sees George Lucase loodud reeglitega toimivat maailma edasi arendada. Rian Johnsoni ("Brick", "Looper") lavastatud "Star Wars: Viimased jedid" võtab küll saaga sümpaatselt ja magusalt nostalgitseva eelmise osaga ("Jõud tärkab") võrreldes suurema sammu edasi, ent kaldub liialt mängima vaataja ootustega ja süžeeliste keerdkäikudega.
Jätkates sealt, kuhu "Jõud tärkab" jõudis, jutustab ulmefilm haralise loo mässuliste katsetest pääseda Snoke'i (Andy Serkis) juhitud Esimese Ordu küüsist. Näeme, kuidas tärkava jõu ja ähmase minevikuga maadlev Rey (Daisy Ridley) püüab endas pettunud erakut Luke Skywalkerit (Mark Hamill) mobiliseerida.
Samaaegselt Leia (Carrie Fisher) juhitud mässulised, sh Poe (Oscar Isaac), Finn (John Boyega) ja uue tegelasena mehaanik Rose (Kelly Marie Tran), püüavad leida viise ellujäämiseks Esimese Ordu eest põgenemisel. Film jälgib ka Snoke'i jüngri Kylo Reni (Adam Driver) identiteedi ja jõu otsinguid keset lakkamatut sõda, mis moodustab sündmustele ajalise joone. Rey ja Kylo Reni eneseotsingud seotakse leidlikult kokku nii visuaalselt kui ka läbiva teemana. Selleks on minevikust lahti murdmine ning jõu leidmine iseendast, koos oma valgete ja pimedate pooltega. Motiiviga on seotud ka Luke, kes tunneb vastutust tärkavate pimedate jõudude eest, mis omakorda kõigutavad balanssi valguse ja pimeduse vahel.
"Star Wars: Viimased jedid" proovib mitmel tegevusliinil korraga lugu koos hoida ning tegelasi edasi arendada, asetades end raskesse olukorda. Film peab seejuures hoidma tasakaalu maailma ja karakterite edasi arendamise, saaga juurte austamise, intrigeeriva süžee loomise ning kokkuvõttes uue ja vana vahel. Kuigi Reys, Kylo Renis, Lukes ja isegi Poes võib täheldada selget arengut, tundub tegelasi olevat liiga palju, et igaühega eraldi midagi konkreetset saavutada. Paljud jäävad süžee rohkearvuliste keerdkäikude atribuutideks või nende varju.
Rian Johnson nimelt kuhjab pöördeid ja kõrghetki sedavõrd intensiivselt, et see lööb ka loo fookuse kõikuma ning jagab kliimaksi laiali mitmele stseenile.
Fookuse killustatust võimendab lisaks läbiv rõhumine plaanide ebaõnnestumisele. Tervikuna lahustab see julgete ja silmapaistvate stseenide emotsionaalset kaasahaaravust, mida torgib ka draama vahele liiga tihedalt pikitud huumor. Naljad on küll kontekstipõhised, ent need mõjuvad kohati sama funktsionaalsetena kui huumor Marveli valemipõhistes filmides.
Lisaks püütakse eepilisust muuta seeditavamaks nunnude pisitegelaste abil, mis iseloomustab hästi koos huumori ja tegelaskonna mitmekülgsusega filmi suunatust võimalikult laiale vaatajaskonnale.
Ometigi on tegemist meelahutusliku teosega tänu detailirohkele ja fantaasiarikkale maailmale, laitmatule visuaalile ja John Williamsi surematule heliribale. Tervikuna mõjub "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdva vahefilmina, mis vabastab jõu veresugulusest, ülistab ebaõnnestumise õpetuslikkust ning rõhutab edasiarendatava saaga suunatust tulevikule.
Toimetaja: Kaspar Viilup