Video ja laureaatide täisnimekiri: rahvusooperis Estonia jagati Eesti teatri aastaauhinnad
Eesti Teatriliit annab alates 1961. aastast välja Eesti teatri aastaauhindu. Auhindu antakse välja kord aastas, rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Igale laureaadile antakse üle klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm ning rahaline preemia.
Esimese auhinnana anti Estonia teatris toimunud auhinnagalal välja lavastust ettevalmistava töötaja auhind. Auhinna pälvis Teater NO99 pealavameister Reigo Tammjärv, loominguliselt ja insenertehniliselt keerulisi lahendusi nõudva töö eest Teater NO99 lavastuste ettevalmistamisel ja rahvusvahelistes koostööprojektides.
Etendust teenidava töötaja auhind läks Eesti Draamateatri etenduse juhile Kadri Tammistele, keda hinnati lavastuste kindlakäelise hoidmise eest: töökalt, täpselt, nõudlikult, abivalmilt, sõnakalt ja naeratavalt.
Haldus- ja administratiivtöötaja preemia pälvis Rahvusooper Estonia trupijuht Lea-Liisbet Peterson. Auhinna pälvis Peterson professionaalse töö eest trupijuhina, inimliku panuse eest kollektiivi hinge ja südametunnistusena, kes säilitab rahu ka kõige keerulisemates olukordades, ei talu silmakirjalikkust ega ülekohut ning annab vajadusel räbaldunud kunstnikuhingedele psühholoogilist abi.
Aleksander Kurtna nimeline auhind antakse pikaaegse näidendite tõlkimise eest, millest vähemalt üks on lavastatud eelmisel teatriaastal. Selle preemia vääriliseks kuulutati Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo, kes tõlksid Henrik Ibseni värssdraama "Brand". Tõlget peetakse Eesti suurimaks klassikaliseks kultuuriteoks Dante "Jumaliku komöödia" tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind antakse välja Eesti Teatriliidu juhatuse poolt ja sel aastal sai tunnustuse osaliseks Alvar Loog, kes on tõestanud ennast järjepideva teatrikriitikuna, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest.
Algupärase dramaturgia auhinna sai Martin Algus lavastuse "Väävelmagnooliad" eest, kus hinnati Alguse klassikalise draamavormi värskendamist ning peensusteni läbitöötatud dialoogi kaudu ühiskondlikult kõnekate teemade käsitlemist.
Kristallkingakese auhinna said Vallo Kirs (Lavastused "Idioot", "Vanad ja noored" ja "Kahe isanda teener“ Ugala Teater ning "Hiirtest ja inimestest" Tallinna Linnateater) ja Olga Zaitseva, rolli Almirena (Georg Friedrich Händel ooper „Rinaldo“) ning rolli Gaetano (Donizetti ooper "Armujook") eest. Preemia antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Näitlejate Liidu auhinna pälvis Raivo E. Tamm.
Salme Reegi nimelise teatripreemia, mida antakse kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest, sai endale Leino Rei, keda tunnustati uundliku lavastajatöö eest tajudega mängivas Tartu Uue Teatri lavastuses "Siil udus".
Ants Lauteri näitlejaauhinna vääriliseks peeti Sten Karpovit, kes mängis nii Endla, Draamateatri kui ka Viimsi Suveteatri etendustes.
Ants Lauteri nimelise lavastajaauhinna sai endale dramaturg Ivar Põllu, kes lõi 2008. aastal Tartu Uue Teatri.
Rahel Olbrei nimelise auhinda antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale lavastajale, koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Selle preemia pälvis Ülo Vilimaa, keda peeti omanäoliseks tantsijaks ja isikupärase käekirjaga koreograafiks, kes oma loomingus on kandnud eesti balletile aluse pannud Rahel Olbrei ja Ida Urbeli traditsioone.
Etenduskunstide ühisauhinnaga tunnustatakse erinevaid etenduskunste (sõna-, muusika-, balleti-, multimeediumi- ja tantsuteatrit) põimivaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avardavad teatrikunsti väljendusvahendeid. Preemia pälvis Labürintteatri ühendus G9, kelle etendused "Heleaines" ja "Mõtteaines" pakkusid publikule kaasavaid ruumirännakuid.
Tantsuauhinna said Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik lavastuse "...and Blue" eest, mida žürii pidas läbinisti eestimaiseks teoseks, mille kunstiline küpsus on saavutatud tihedas koostöös muusikute, valguskunstniku ning isikupäraste tantsijatega.
Balettiauhinna pälvis Sergei Upkin rollide Iason ("Medea") ja Prints ("Uinuv kaunitar") eest.
Sõnalavastuse muusikalise kujunduse auhind läks Toomas Lungele, orginaalmuusika kirjutamise eest Emajõe Suveteatri lavastustele "Üle linna Vinski" ning "Karid ja kõrgused".
Otto Hermanni nimelise auhinna, millega tõstetakse esile ja väärtustatakse pikaajalist kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestriartistina, sai endale Rahvusooper Estonia fagotirühma kontsertmeister Heiti Riismäe, kes on oma ala professionaal ja eeskujulik kolleeg. Riismäe töötab Rahvusooperis Estonia alates aastast 1976.
Muusikaauhinna sai Arne Mikk oma töö eest Paul Hindemithi ooperi ”Pikk jõulueine” haarava ansamblitööga lavastuse eest.
Naiskõrvalosatäitja auhinna vääriliseks kuulutati Katariina Unt rolli Agnes eest VAT teatri etenduses "Brand".
Meeskõrvalosatäitja preemia sai endale Gert Raudsepp, keda tunnustati osatäitmiste eest Teater NO99 lavastustes "Mu naine vihastas" ja "Tõde, mida ma olen igatsenud".
Õhtu võib olla kõige kaalukamad auhinnad ehk nais- ja meespeaosatäitja auhinnad läksid Anne Reemannile ja Pääru Ojale. Reemann pälvis preemia rolli eest lavastuses "Igatsus" (Eesti Draamateater) ja Pääru Oja sai väärika auhinna Eesti Draamateatri lavastustes sooritatud rollide Billy (lavastus "Hõimud") ja Willem (lavastus "Vennas") eest.
Kunstniku preemia pälvis Pille Jänes. Preemia vääriliseks kuulutati Jänese tehtud kujundused lavastustele „Brand“ (VAT Teater), „Surnud hinged“ (Tallinna Linnateater) ja „Keskmängustrateegia“ (Eesti Draamateater).
Lavastaja auhinnaga hinnati Andres Noormetsa, kelle käe all valmisid viimase teatriaasta jooksul lavastused „Deemonid“ (Teater Vanemuine), „Mandel ja merihobu“ (Endla Teater) ja „3 õde“ (Rakvere Teater).
Preemiate jagamisele pani punkti auhind, mis antakse aasta lavastusele. Tunnustuse pälvis seekord Theatrum oma etendusega "Joobunud". Etenduse autor Ivan Võrõpajev, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, liikumisjuht Tiina Mölder, helikujundaja Marius Peterson, valguskunstnik Rene Liivamägi, videokunstnik Sander Põldsaar, grimmikunstnik Helga-Aliis Saarlen, produtsent Aive Sarapuu.
Toimetaja: Mari Kartau, Allan Rajavee