Sirbi laureaat: väestaja ja mõtestaja Margus Ott
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina liigendades, läbistades ja lõimides väe mõiste, mille ta on laiemalt tuntud terminiks verminud.
„Vormiliselt on „vägi“ ise vägev sõna, kätkedes paljusid tähendusi,“ kinnitab Ott. „Neis on kätketud mingi intensiivsus, pinge. Nende tähenduste (ja neis kätketud ambivalentsuse) lahtivoltimine juba annakski mingi sisulise filosoofia.
Teisest küljest, sisuliselt, olen väga pikka aega mõelnud muutumise, muundumise peale. Kõik mu kolm akadeemilist väitekirja on olnud sellel teemal. See on tihedalt seotud mitme olulise teemaga: ajalisus, evolutsioon, isiksus ja tema muundumine jm. Kõige üldisemalt olen neis uurimustes üritanud korraga silmas pidada kaht külge: teaduslikud andmed nendega seotud probleemidest (nt füüsikalisest ja bioloogilisest evolutsioonist, ühiskonna arengust jne) ning teisest küljest „enda“ sissevõtmine kirjeldusse, jõudmaks avarama käsitluseni, mis võtaks arvesse ka seda, kes käsitleb. Selliste sisuliste probleemide vormistamiseks ja kokkutoomiseks on väe mõiste tundunud hästi sobivat. Vägi sobitub sellesse liigendkohta: reaalsetel protsessidel on alati mingisugune enesekohasus ja nad avalduvad mingil ees-leiduval või ette-heidetul, objektiivsel moel. Vägi muundub ja filosoofilises mõttes muundumine kätkeb väge.“
Kahjuks jääb leheruumist napiks, et kõike Margus Oti väest sündinut üles lugeda. Ta on kaitsnud doktorikraadi filosoofias Tallinna ülikooli humanitaarinstituudis (2014) ning viljaka lektorina kümmekond aastat mitmes ülikoolis romanistika, filosoofia ja sinoloogia loenguid pidanud.
Tänu tema tõlgetele saab eesti keeles lugeda olulisi filosoofilisi tekste nii lääne mõtlejatelt kui ka hiina filosoofidelt, lisaks ilmus 2015. aastal kaks raamatut Margus Oti enda sulest – kuueköiteliseks kavandatud „Väekirjade“ seeria esimesed osad „Vägi“ ja „Filosoofilised esseed“.
Sirbis on Margus Ott vaaginud talle ainuomases filosoofilises võtmes aasta jooksul ühiskonda pingestanud ja teravat debatti tekitanud teemasid: progressiivne poliitika, ränne, lõimimine, sõnavabadus, humanitaarteaduste roll ühiskondlikus dialektikas jne.
Tema arvates on Eestis kaunis levinud elektoraalsele demokraatiale tüüpiline arusaam, et maksab enamuse tahe, mille huvides on lubatud vähemusi diskrimineerida. „Kuldreegli järgi on see madalam ühiselu vorm, kui enamus kohtleb vähemust objektina ega ole suuteline asetama end vähemuse positsiooni. Sellel on muidugi omad ajaloolised põhjused, aga me peaksime püüdlema selle poole, et me võtaksime maksimaalselt arvesse iga ühiskondliku grupi ja põhimõtteliselt iga ühiskonnaliikme subjektiivsust. Ja ei maksa unustada, et mingist aspektist on igaüks meist vähemus.“
Praegu viibib Margus Ott Hiinas, kus tal on käsil artikkel kehalisuse teooriast seoses hiina filosoofiapärimuse tekkega, pikem uurimus Hiina Songi ajastu (960–1276) filosoofiast, eeskätt hinguse (qi) ja soonestiku (li) teooriast seoses Deleuze’i väesolu ja kättejõudmise filosoofiaga ning kaugemas plaanis on hiina filosoofia ajaloo kirjutamine.
„Tahaks loota, et meil õnnestub oma ühiskondlikku dialektikat arendada nii, et me ei sulgu autoritaarsusse nagu sõdadevahelisel perioodil. Majanduslikult rasketel aegadel (ehkki kogu maailma kontekstis kuulub Eesti privilegeeritud riikide klassi) võib tekkida kiusatus patuoinaid otsida ja kaastunnet kahandada (sest „endalgi on raske“). Võib aga arutleda nii, et andja ja aitaja saavad vastu veelgi rohkem.“ (Vt Margus Ott „Aitaja jõud“. Sirp 24. VII 2015).
Intervjuud Margus Otiga loe Sirbi veebilehelt.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Sirp