Maarja Vaino: lärmist rünnatud – kuidas tõrjuda helireostust? (1)

Maarja Vaino on A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja. (Foto: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu)
Maarja Vaino
7.07.2016 16:37
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad, leiab Maarja Vaino oma kommentaaris.

Käisin hiljuti Vargamäel vaatamas Ugala etendust „Kõrboja perenaine“. Etendus on tõesti hea, nii lavastuslikult kui ka sisuliselt.

Ühel hetkel aga segas vaatamist kaugemalt puhkekeskusest kostev lärm. Nagu ikka, oli keegi pidanud vajalikuks n-ö tümpsu kõvemaks keerata. Õnneks oli segamine episoodiline ning lavastus suutis lärmi üle mängida.

Kuid ikkagi. Heli- või mürareostus on miski, mis näib kuuluvat Eestimaa suvede juurde. Muidugi on olukord märksa parem kui metsikutel 90ndatel, kuid kahjuks on probleem endistviisi häirivalt aktuaalne.

Oleme harjunud pidama ennast roheliseks, loodussõbralikuks rahvaks. Aga looduses puhkajaid – neid, kes on otsustanud just nimelt linnakärast eemale tulla – iseloomustab väga sageli pärani ustega auto, kus raadio helitugevus on maksimumini keeratud.

Võimalik, et kõiki kaaspuhkajaid see ei häirigi. Erinevalt inimestest puudub aga loomadel-lindudel võimalus end kuidagi müra eest kaitsta. Mida lärmakamad on inimesed, seda vähemaks jääb loomade kasutuskõlblikke elamiskohti ja võimalusi omavaheliseks suhtluseks.

Teadlased on teinud näiteks kindlaks, et linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra – ning see mõjutab liigi arvukust. Üha suurenev inimtekkeline helireostus ookeanides võib juhtida kalad headest elupaikadest eemale ja põhjustada seeläbi nende surma.

Inimlärm sunnib ka loomaliike valjemalt suhtlema ja kokkuvõttes muutub kogu ökosüsteem aina lärmakamaks.

Nii loomadel kui ka inimestel on üha vähem võimalusi müra eest kuhugi põgeneda. Seetõttu tuleks igaühel vaadata, kuidas oleks võimalik helireostust ohjeldada.

Kahtlemata on see paljuski hoiakute küsimus. Tõsi ta on, ega seadused müraga eriti ei tegele. Vähemalt Riigi Teataja otsing sõnadele „helireostus“ ja „mürareostus“ vasteid ei andnud. Nii et mürapoliitika kui selline meil puudub. Lootma peab rohkem inimeste empaatiavõimele.

On ilmselt inimesi, kes ütlemata tõesti ei taipagi, et mingi probleem on. Seega on üks lahendus lihtsalt rohkem teada anda, kui lärm häirib. Näiteks kui söögikohas muusika nii kõvasti mängib, et vestlemine võimatuks muutub, tuleks seda öelda. Mida rohkem inimesed ise häirivast helireostusest lärmajale märku annavad, seda rohkem õpitakse piiri pidama. Ja meie elukeskkond olekski kohe kultuursem ja sõbralikum.

Puhkavad inimesed võiksid katsetada ka lausa vaikuse praktiseerimist.

Eriti kurb on mõnel pool vaadata lapsi, kes on looduse rüppe suvelaagrisse toodud. Peaväljakule on sätitud kõlarid, kust tuleb ikka seesama tümps, mis igal pool mujalgi. Esimesest kuni viimase laagripäevani. Võimalust kuulata metsamüha või linnulaulu peaaegu ei jäägi. Ometi just seda vaheldust linnalapsed vajaksid!

Paraku võetakse kõikjale kaasa mingi kaubanduskeskuse mentaliteet. Lapsed kasvavad üles teadmisega, et pidev agressiivne helitaust ongi normaalsus. Ning vaikus on imelik ja isegi talumatu. Kuid ometi teame, et vaikuses viibimine peaks kuuluma inimkogemuse juurde, hoidma psüühika tasakaalus ja vaimu tervena.

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad. Seda tuleb ikka ja jälle meenutada ja eriti lastele rääkida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    "Vasaras" räägitakse nimedest
    30.11

    Sel nädalal räägitakse Vikerraadio kultuurilises arvamussaates "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest. Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

  • foto
    Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp
    28.11

    Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

  • foto
    Keelesäuts. Korrusmaja
    28.11

    Missugune on korrusmaja? Kui see sõna lahti võtta, tähendab see maja, millel on korrused. Heakene küll, korrusmaja on sellisel juhul ka kahe- või kolmekorruseline eramu.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Maarja Vaino: sõna võib pöörduda ütleja vastu
    24.11

    Huvitav on jälgida, kuidas meie avalikus ruumis käitutakse sõnade ja terminitega. Hiljuti loodi klišeeväljendite parodeerimiseks isegi ühe poliitiku nimeline ümmarguste vastuste robot. Kantseliidi vohamisele ametlikus kõnepruugis on tähelepanu pööranud ka keelehooldus ning lühikest aega haridusministri ametit pidanud Jürgen Ligi, kes kutsus ametnikke üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.

  • foto
    Aasta kodanik Kristi Liiva: toome Arvamusfestivali hea arutelutava igapäevaellu  
    21.11

    Täna, 21. novembril algas kodanikunädal. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja, aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva.

  • foto
    Keelesäuts. Päeva lõpuks me võidame niikuinii!
    21.11

    "Keelesäutsus" on varemgi põgusalt juttu olnud segadust tekitava sisuga inglispärasest moeväljendist "päeva lõpuks". Et väljend taandumismärke ei näita, vaadakem veel kord ja põhjalikumalt, mis probleemid sellega seostuvad.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Kasvatusfilosoof Airi Liimets: kirjandust ja muid kunste tuleb omal nahal kogeda
    15.11

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusfilosoof Airi Liimets, kes selgitas hariduse ja õppimise laiemat tähendust.

  • foto
    Keelesäuts. "Täna" tähenduse laienemisest
    14.11

    Täna tahan rääkida sõnast "täna". Selle esimene tähendus on mõistagi ‘tänasel päeval, praegusel kuupäeval’. Näiteks "Täna on 21. november" või "Alviine tähistab täna nimepäeva". Iseäranis kantseleikeeles on sõna tähendus aga laienenud, nii et seda kasutatakse ka sõnade "praegu", "nüüd", "tänapäeval", "nüüdisajal" asemel.

  • foto
    Kuidas mõtelda – ja mitte mõtelda – populismist
    10.11

    Mitte üheski meie eluajal toimunud USA valimiskampaanias pole mainitud "populismi" nõnda sageli kui seekord.

  • foto
    Birk Rohelend: mida on õppida Donald Trumpi bestselling story’st
    09.11

    56,6 miljonit Hillary Clintoni poolt hääletajat ning lugematud toetajad üle terve gloobuse viibivad leinas. Inimesed Times Square’il tehtud piltidel hoiavad peast kinni, nägudel lainetamas ahastus. Aga mis siis tegelikult juhtus ja kuidas on selline asi üldse võimalik?

  • foto
    Rain Kooli: kõige hirmuäratavam kloun
    09.11

    USA-s täna ajaloolise valimistulemusega lõppenud valimiskampaania annab alust arvata, et kõik tänavu eri riikides hirmu äratanud klounid kokku ei ole tegelikult potentsiaalselt nii ohtlikud kui see üks, kellele peatselt antakse üle Valge Maja võtmed, nendib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Valner Valme: kelle või mille eest päästa maailma?
    09.11

    James Bond, Raudmees, Superman, Thor jne jne, lugematuid –man’e, kõik nad muudkui päästavad maailma juba aastakümneid. Huvitavamad oleksid filmid, kus maailma päästetakse reaalsete ohtude käest, millest praegu ei näi puudu tulevat.

  • foto
    Märt Väljataga. Valge mehe allakäik
    09.11

    Trumpism on käes. Tõstame seetõttu taas esile enne USA presidendivalimisi kirjutatud loo Märt Väljatagalt. Artikkel ilmus 4. novembri Sirbis

  • foto
    Ööülikool salvestab avalikult Kloostri Aidas
    09.11

    Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel kõnelevad reedel, 11. novembril kunstnik Peeter Laurits ja matemaatik-informaatik Leo Võhandu. Lahtihüpe tehakse aga Raadio Ööülikooli külalistoimetaja Tõnis Tootseni värskest käsitsi kirjutatud fantaasiaromaanist "Esimene Päev".

  • foto
    Marju Kõivupuu: elukogemust ei anna ükskõik kui äge nutitelefon
    08.11

    "Plekktrummis" vesteldi folklorist Marju Kõivupuuga surelikkusest ja surmakultuuri olukorrast tänapäeva ühiskonnas.

  • foto
    Keelesäuts. Kuidas kirjutada blokki?
    07.11

    Kas kirjutada plokk või blokk?

  • foto
    Alvar Loog räägib, mis on kriitika
    04.11

    Mida me õieti kriitika all silmas peame ja milline on tema funktsioon ühiskonnas, küsib Vikerraadio kultuurisaade "Vasar" ja ilmselt ka vastab sellele.

  • foto
    Peeter Helme: kuidas tuua Narva tagasi kultuurilukku?
    03.11

    Kui tihti me kuuleme midagi Narvast? Enamasti satub suuruselt kolmas Eesti linn uudistesse kas seoses mingite piiriületuskorra muudatustega või tehakse Narvast juttu seoses integratsiooni, enamasti selle puudumisega. Midagi head Narvast naljalt ei kuule. Või vähemasti on see kuni viimase ajani nii olnud.

  • foto
    Marek Tamm. Uusreaktsionäärne mõtlemine
    02.11

    Siinne lühike lugu on sündinud äratundmisest, et mõne viimase aasta jooksul on Eesti avalikkuses toimunud teatav diskursiivne nihe, avalikku arutellu on siginenud mitmeid uusi teemasid ja murekohti, vastseid kujundeid ja argumente. Ei võta siin hinnata, kas see nihe on hea või halb, see võiks jääda igaühe isiklikuks otsuseks, küll tahaksin katsuda seda iseloomustada.

  • foto
    Keelesäuts. "Hüljatud" ettelaulmine
    31.10

    Missugune näeb välja "Hüljatud" ettelaulmine, küsib keeletoimetaja Egle Heinsar oma keelesäutsus.

  • foto
    Alo Lõhmus: ärme hävitame vanu köiteid veel
    28.10

    Kodus olevate raamaturiiulite sisu tasub alles hoida mitmel põhjusel – aastakümnete jooksul kujunenud raamatukogu kujutab endast sidet eelmiste põlvkondadega, ärgitab lapsi lugema ning võib olla tulevikus ka rahaliselt väärtuslik, põhjendab ajakirjanik Alo Lõhmus paberraamatute alleshoidmise mõistlikkust.

  • foto
    Rahvusraamatukogu kirjandusseminaril räägitakse vaprusest ja hirmust
    28.10

    Täna lõpeb Eesti Rahvusraamatukogus Kultuurinädalat, kus Eesti kultuuriinimesed ja ühiskonnategelased räägivad eestlastest täna ja 25 aastat tagasi. Viiepäevane kava on täis arutelusid, töötubasid ja muusikat. Kavas on nii intellektuaalseid kui meelelahutuslikke kohtumisi.

  • foto
    Digist ja teatrist: kas eestlased unistavad elektrilammastest?
    26.10

    Eestisse jõudes mõistad, et siin on pulbitsev ja elav metropol. Jah, palju promotud tehnikahüpe paistab ka kenasti välja, aga ilu peitub hoopiski lavalaudadel, prožektori valgusvihus. Eesti, ära peida maailma eest seda imelist maailma, mis siinsetes teatrites luuakse, sest sellal kui tehnika vajub, kõrgub kultuur endises tugevuses, kirjutab saksa ajakirjanik Benno Schirrmeister arvamusloos.

  • foto
    Jaak Johanson: pärimuses avaneb suurem maailm
    25.10

    Plekktrummi saatekülaliseks oli pärimusmuusik Jaak Johanson, kellega vesteldi Eesti Rahva Muuseumi näitusest "Uurali kaja" ja sellest, mida annab kultuuripärandi mõistmine laiemas kontekstis.

  • foto
    Keelesäuts. Presidendi perekonnanime käänamisest
    24.10

    Seoses aruteludega, kuidas käänata meie uue presidendi perekonnanime, on minultki korduvalt seisukohavõttu küsitud – et kuidas minu arust peaks, kas (kelle?) "Kaljulaiu" ja (keda?) "Kaljulaidu" või (kelle?) "Kaljulaidi" ja (keda?) "Kaljulaidi".

  • foto
    Urmas Vadi: talendid koju, kas või postuumselt
    20.10

    Marie Underi säilmed sai toodud tagasi isamaale. On tekkinud küsimus, kas ei võiks ka meie teisi suuri surnuid kodumaale tagasi tuua. Miks mitte, leiab kirjanik ja ERRi toimetaja Urmas Vadi.

  • foto
    Kogukonnaloome arhiivi abil. LGBT-ajaloo näide
    18.10

    29. septembrist 2. oktoobrini toimus Tallinna Ülikoolis Uku Lemberi korraldatud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli intensiivseminar „Researching, reworking and representing Soviet and Socialist LGBT historiesʺ, mille teemaks oli Ida- ja Kesk-Euroopa LGBT ajalugu. Peaesinejad olid Dan Healey (Kanada/UK) ja Kevin Moss (USA), ettekandeid pidasid muuhulgas Irina Roldugina (Venemaa), Arthur Clech (Prantsusmaa), Feruza Aripova (Usbekistan/USA) ja Ineta Lipša (Läti).

Lood väljaannetest