Maarja Vaino: lärmist rünnatud – kuidas tõrjuda helireostust? (1)

Maarja Vaino on A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja. (Foto: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu)
Maarja Vaino
7.07.2016 16:37
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad, leiab Maarja Vaino oma kommentaaris.

Käisin hiljuti Vargamäel vaatamas Ugala etendust „Kõrboja perenaine“. Etendus on tõesti hea, nii lavastuslikult kui ka sisuliselt.

Ühel hetkel aga segas vaatamist kaugemalt puhkekeskusest kostev lärm. Nagu ikka, oli keegi pidanud vajalikuks n-ö tümpsu kõvemaks keerata. Õnneks oli segamine episoodiline ning lavastus suutis lärmi üle mängida.

Kuid ikkagi. Heli- või mürareostus on miski, mis näib kuuluvat Eestimaa suvede juurde. Muidugi on olukord märksa parem kui metsikutel 90ndatel, kuid kahjuks on probleem endistviisi häirivalt aktuaalne.

Oleme harjunud pidama ennast roheliseks, loodussõbralikuks rahvaks. Aga looduses puhkajaid – neid, kes on otsustanud just nimelt linnakärast eemale tulla – iseloomustab väga sageli pärani ustega auto, kus raadio helitugevus on maksimumini keeratud.

Võimalik, et kõiki kaaspuhkajaid see ei häirigi. Erinevalt inimestest puudub aga loomadel-lindudel võimalus end kuidagi müra eest kaitsta. Mida lärmakamad on inimesed, seda vähemaks jääb loomade kasutuskõlblikke elamiskohti ja võimalusi omavaheliseks suhtluseks.

Teadlased on teinud näiteks kindlaks, et linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra – ning see mõjutab liigi arvukust. Üha suurenev inimtekkeline helireostus ookeanides võib juhtida kalad headest elupaikadest eemale ja põhjustada seeläbi nende surma.

Inimlärm sunnib ka loomaliike valjemalt suhtlema ja kokkuvõttes muutub kogu ökosüsteem aina lärmakamaks.

Nii loomadel kui ka inimestel on üha vähem võimalusi müra eest kuhugi põgeneda. Seetõttu tuleks igaühel vaadata, kuidas oleks võimalik helireostust ohjeldada.

Kahtlemata on see paljuski hoiakute küsimus. Tõsi ta on, ega seadused müraga eriti ei tegele. Vähemalt Riigi Teataja otsing sõnadele „helireostus“ ja „mürareostus“ vasteid ei andnud. Nii et mürapoliitika kui selline meil puudub. Lootma peab rohkem inimeste empaatiavõimele.

On ilmselt inimesi, kes ütlemata tõesti ei taipagi, et mingi probleem on. Seega on üks lahendus lihtsalt rohkem teada anda, kui lärm häirib. Näiteks kui söögikohas muusika nii kõvasti mängib, et vestlemine võimatuks muutub, tuleks seda öelda. Mida rohkem inimesed ise häirivast helireostusest lärmajale märku annavad, seda rohkem õpitakse piiri pidama. Ja meie elukeskkond olekski kohe kultuursem ja sõbralikum.

Puhkavad inimesed võiksid katsetada ka lausa vaikuse praktiseerimist.

Eriti kurb on mõnel pool vaadata lapsi, kes on looduse rüppe suvelaagrisse toodud. Peaväljakule on sätitud kõlarid, kust tuleb ikka seesama tümps, mis igal pool mujalgi. Esimesest kuni viimase laagripäevani. Võimalust kuulata metsamüha või linnulaulu peaaegu ei jäägi. Ometi just seda vaheldust linnalapsed vajaksid!

Paraku võetakse kõikjale kaasa mingi kaubanduskeskuse mentaliteet. Lapsed kasvavad üles teadmisega, et pidev agressiivne helitaust ongi normaalsus. Ning vaikus on imelik ja isegi talumatu. Kuid ometi teame, et vaikuses viibimine peaks kuuluma inimkogemuse juurde, hoidma psüühika tasakaalus ja vaimu tervena.

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad. Seda tuleb ikka ja jälle meenutada ja eriti lastele rääkida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otseülekanne tulemas: Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel on teemaks Eesti mets
    10:11

    Esmaspäeval 23. jaanuaril kell 18 toimub Vilde muuseumis Ööülikooli avalik salvestus - Mikk Sarve loeng "Metsamõnust". Kultuuriportaal kannab sündmuse üle.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    Eile

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Mihhail Lotman: kas raamat on igand?
    18.01

    Professor Mihhail Lotman märkas, kuidas Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele ja avaldas sellest kirjutise oma blogis, millest puhkes tuline diskussioon. Avaldame ka tema selgituse ja arvamuse toimunule.

  • foto
    Mihhail Lotman. Barbaarsuse pealetung
    18.01

    Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele. Professor Mihhail Lotman sattus märkama.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Imbi Paju: kas meie ühine kultuur suudab päästa maailma?
    16.01

    Iga ajalehelugu, iga televisiooni või raadio poolt vahendatud arutelusaade, kus väljendub mure, et Trump ja Putin hakkavad varsti maailma ressursse jagama ja Eesti koos teiste Baltimaadega läheb Venemaa mõjupiirkonda, loob ohutunde. Need tõstavad paljude Baltikumi elanike alateadvusest meelepildid poliitilistest ähvardustest, piinamistest, küüditamistest, põgenemisest...

  • foto
    Muusikaivadega idupidu
    14.01

    Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel, kirjutab Henri Roosipõld Sirbis.

  • foto
    Rein Raud: eriti praegune maailm vajaks Zygmunt Baumani pilku
    10.01

    Eile andsime teada mõtleja ja sotsioloogi Zygmunt Bauman surmast. Tallinna Ülikooli kirjastus koostas nekroloogi, milles Baumani sõber Rein Raud iseloomustab lahkunut uskumatu võimega hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Keelesäuts. Omistama või andma?
    09.01

    Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

  • foto
    Öökulli akadeemias on külas Valdur Mikita
    09.01

    12. jaanuaril kiusavad Öökulli akadeemias lingvistilise metsa vaimud Valdur Mikitat, kes kõneleb teemal "Mütogeograafiline Eesti". Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.

  • foto
    Meelis Friedenthal: kõik asjad on täis jumalaid
    08.01

    Kui aktsepteerime maailma lisakihti, mõistame paremini nii mineviku inimesi kui ka maailma.

  • foto
    Heideggeri tondid
    06.01

    Üks tont käib ringi mööda Külma sõja järgset liberaalset korda – radikaalse vaimse pakitsuse tont. See rahulolematus Läänest pärineva, laias laastus liberaalse kultuurilise, majandusliku ja poliitilise korra universalistlike pretensioonidega võtab erinevaid vorme.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    "Vasar" alustab ajuga
    04.01

    Aasta esimese "Vasara" teemaks on aju ja see, kuidas ta meie subjektiivse maailma loob.

  • foto
    Peeter Volkonski Trumpist: ta tahab lihtsalt teada, mis Roswellis lendavate taldrikutega juhtus
    30.12

    "Aktuaalse kaamera" aastalõpu erisaates vaadata möödunud aastal toimunud sündmustele tagasi ka Peeter Volkonski, kes tõdes, et ERM on nagu punker, kuhu võiks kogu Eesti rahvas halbadel aegadel ära mahtuda.

  • foto
    Jürgen Rooste: spinnmäästrid
    30.12

    Riigikirjanik Jürgen Rooste rääkis igavast kainusest ja möödunud ilusatest aegadest.

  • foto
    Soumission. Järelmõtteid peamiselt parem-sõpradele
    26.12

    Ajavaimu pöörete etteaimamine ei paku alati rõõmu – näiteks see, et Vikerkaare viimase numbri kaanepoiss võitis presidendivalimised, kirjutab Märt Väljataga aastalõpukolumnis.

  • foto
    Doris Kareva: südameharidusest
    26.12

    Eesti Kultuuri Kojas, Eesti Rahva Muuseumis tahaks tänast päeva alustada Otepää kihelkonnas üles kirjutatud tervitusega: jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgeks, tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu!

  • foto
    Keelesäuts. Pitsat, pitser ja tempel
    2016

    Üks alalõpmata segadust tekitav sõnakolmik on „pitsat”, „pitser” ja „tempel”. Mis tähistab mida? Millal kasutada üht, millal teist, millal kolmandat? Korrakem üle ja püüdkem meelde jätta.

  • foto
    Kuldsuud: mis asi on parkuur?
    2016

    Kuldsuud istusid taas maha, et noored ei omastaks mingeid sõnu ainult enda eagrupile. Jumala eest, sõnad on kõigile, olgu tegu kasvõi suht servapealse slängiga.

  • foto
    Urmas Vadi: miks me kardame jõuluvana
    2016

    Võib-olla me isegi ei karda mitte nii väga jõuluvana, kuivõrd jõuluaegseid lolle luuleridu? Ja miks on jõuluvana selline, nagu on? Ilmselt on ka siin põhjus jubedas juhuluules. Jõulumees käib perest peresse, kuulab kümneid, sadu luuletusi, vähemasti kaheksakümmend protsenti halba luulet ja sellepärast ta ongi läinudki halliks, langenud nii suurde masendusse, et on unustanud isegi habet ajada, kirjutab Urmas Vadi.

  • foto
    Jurist Heili Sepp: korruptsioon näkitseb riigi alustalade kallal
    2016

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp, kellega vesteldi korruptsiooni olemusest ja sellest, mis viib inimese korrumpeerumiseni.

  • foto
    Keelesäuts. Kaasaeg ja tänapäev
    2016

    Möödunud kuul rääkisin „Keelesäutsus” kahe ajaväljendi kasutusest taunitavas tähenduses; üks neist oli „täna” tähenduses ‘praegu, nüüd, tänapäeval’, teine aga „päeva lõpuks” tähenduses ‘lõpuks, viimaks, ükskord, kokkuvõttes’. Veel üks ajaväljend, mida sageli vääralt ja eksitavalt kasutatakse, on „kaasajal”. Ikka ja jälle kiputakse seda pruukima sõnade „tänapäeval”, „nüüdisajal”, „praegusajal” sünonüümina.

  • foto
    Veronika Kivisilla: kui kardame vaikust, siis teeme jõuludest möllu
    2016

    Ma kirjutan seda teksti valguskiiruse määramise 340. aastapäeval. Valguskiirusel läheneb aastalõpp. Küllap läheneks ka siis, kui seda kiirust poleks iial välja arvutatud. Aga see võimalus on kaduvväike, sest inimestele meeldib kord juba kõike mõõta ja välja arvutada. Eriti, kui asi on seotud kiirusega.

  • foto
    Keelesäuts. Kõik on staarid
    2016

    Guugeldasin sõna "staar", sest mind on juba eelmisest talvest painanud üks sõna, millest rääkida. See on "staarlumehang". Just nimelt, staarlumehang. Tema seiklustest sai eelmisel aastal lausa ajakirjandusest lugeda. Või mis seiklustest, uudis oli ilmselt lihtsalt selles, et ta oli. Lumehang.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    2016

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    "Vasaras" räägitakse nimedest
    2016

    Sel nädalal räägitakse Vikerraadio kultuurilises arvamussaates "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest. Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

  • foto
    Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp
    2016

    Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

  • foto
    Keelesäuts. Korrusmaja
    2016

    Missugune on korrusmaja? Kui see sõna lahti võtta, tähendab see maja, millel on korrused. Heakene küll, korrusmaja on sellisel juhul ka kahe- või kolmekorruseline eramu.

Kultuuriväljaanded

Akadeemia KUNST.EE Sirp Värske Rõhk Teater.Muusika.Kino Vikerkaar Looming Muusika Keel ja Kirjandus Loomingu Raamatukogu