Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte (1)

Video
14.02.2017 9:50
Rubriik: Arvamus

Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

Eesti Geenivaramu on mitmete teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes olnud küllaltki edukas ja Milani sõnul on selle taganud selle loojate ettenägelikkus: „Mis selle edukaks teeb, on see, et geenivaramu loojad oskasid tulevikku näha. Enne geenivaramu loomist koostati üks inimgeeni uuringute seadus, mis reguleerib kogu geenivaramu tegevust. See on väga oluline. Teised riigid, kes on hiljem loonud oma biopanga või hakanud haiglasse koguma patsientide proove, on mingi hetk hätta sattunud, sest neil ei ole seadust, mis seda tegevust reguleeriks. Teine väga oluline komponent oli doonorite nõusolekuvorm. See on väga lai vorm, mis võimaldab meil oma andmekogu rikastada eri andmebaasidega, kasutada e-tervist ja haiglate registreid. Kui inimene oli terve kui ta geenivaramuga liitus, aga kümne aasta jooksul on tekkinud mõni tõsisem haigus, siis me saame seda kasutada oma teadustöös. Esiteks uurida, mis geneetiline eelsoodumus tal võis olla ja teiseks, mis verenäitajad seda kümme aastat varem mõjutasid.”

Milani sõnul on geenide mõju kohta veel palju avastamata ja geenivaramul on plaanis tulevikus suurendada valimit veelgi. „Kui me tahame veel paremat teadust teha ja teha koostööd suute firmadega, siis oleks vaja seda laiendada 500 000 peale.” Kogutud andmete põhjal on võimalik luua palju erinevaid seoseid haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel. „Geenides on päris kindlaid seoseid, aga neid seoseid, mis oleks väga tugevad ja deterministlikud, on väga vähe. Haruldaste haiguste puhul on see tõesti nii, et kui tal on see mutatsioon, siis tal areneb see haigus. Kui me vaatame aga sagedasemaid haigusi, siis see, et keegi kannab mingit geenide komplekti, ei tähenda kindlasti, et ta peaks haigeks jääma. See suurendab tema riski haigeks jääda. Loomulikult on geenide poolt midagi ette antud, aga kas see avaldub, sõltub ka meie enda käitumisest,” selgitas ta.

Milani jaoks on isiklikul tasandil oluline maailma parandamine, seda nii teaduse kaudu kui kogukonda panustades. Tema sõnul on kollektiivsus oluline selleks, et luua parem maailm ja koostöö võiks ületada riigipiirid. „Meil on tohutu jõud selles koostöös ja maailma ühtsena vaatamises. Loomulikult peaks jääma Eesti laulupeod, aga samal ajal me saame koostöös teiste riikidega ise tugevamaks ja kogu maailm saab tugevamaks. Ma olin just Brüsselis kohtumisel, kus me kirjutasime mitmete erinevate riikide teadlastega ühe suure projekti. Oli ilus vaadata, kuidas teadlased Iirimaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt istusid ja vaatasid Hispaania terviseandmeid, et kuidas luua mingisugust programme, et neid analüüsida. Ükski riik ei suuda seda üksi teha, aga me kõik tahame meditsiini arengut kiiremini edasi viia ja kui me teeme seda koos, siis me oleme palju tugevamad. Selliseks koostööks on kõige olulisem oma ego kõrvale panna, kui ma panen ennast ja oma huvid kõrvale, on lihtsam mõelda koos teistega, mis on maailma ja maailmateaduse jaoks kõige olulisem,” selgitas ta.

Oma põhimõtetes tugineb Milani Baha`i religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. „Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta.

Toimetas
Marit Valk, Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Keelesäuts. Tagahoovis
    Eile

    Näib, et üha vähem läheb meie inimestele korda see, mis toimub meie oma õues ja naabruses, vaid hoopis see, mis toimub meie tagahoovis.

  • foto
    "Plekktrumm" küsib, miks peaks inimene valima just eesti keele
    Eile

    Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Kuhu me jõuame eesti keelega?

  • foto
    Samost: Kaljulaidi suurim õnnestumine kõnes oli mõiste komberuum sisse toomine
    26.02

    Vikerraadio saates "Samost ja Rumm" leidis saatejuht Anvar Samost, et president Kersti Kaljulaidi aastapäevakõne suurim õnnestumine oli uue mõiste - komberuum - esitlemine ja defineerimine.

  • foto
    Mihkel Mutt: tänuväärne, et president pidas kõnes tähtsaks identiteeti ja kultuuri
    24.02

    Kirjanik Mihkel Mutt ütles president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et talle meeldis värskus, mille Kaljulaidi isik kaasa tõi, aga oli ka palju tähtsat.

  • foto
    Tiina Tšatšua tutvustab vabariigi aastapäeval etiketti
    24.02

    Vabariigi aastapäeva puhul räägib Vikerraadio kultuuriline arvamussaade "Vasar" etiketist ja protokollist ning uurib, kui oluline on etiketi tundmine tänapäeval ja mida võiks silmas pidada ka kodusel pidulikul vastuvõtul.

  • foto
    Keelesäuts. Vahest või vahel?
    20.02

    Millal tuleb öelda "vahel" ja millal "vahest"? Kelmikas kõnekäänd ütleb, et vahetevahel on vahedel ikka vahe vahel. Aga vahest ei ole ka? Nali naljaks, tegemist on sõnadega, mille tähendused on üsna erinevad.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Remondi igapäeva-afektid Eestis
    15.02

    Hülgamine on ühtaegu aineline ja mõtteline protsess. See puudutab nii vildakaid teadmisi kui ka üldse midagi sobimatuks muutunut, tähistab vahet vana (lõppenu) ja uue (alanu) vahel. Ning ometi pole lahkumisakt kunagi ei neutraalne ega afektivaba, sest minevikuasjade hävitamine või hooletusse jätmine murendab vaikselt ka indiviidi kuuluvustunnet.

  • foto
    ERR.ee video: Mikk Sarv räägib metsamõnust
    14.02

    Esmaspäeval, 23. jaanuaril toimus Vilde muuseumis Ööülikooli avalik salvestus – Mikk Sarve loeng "Metsamõnust". Kultuuriportaal kandis sündmuse üle. Saade on nüüd ka eetris käinud, meie avaldame video.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Keelesäuts. Absoluutselt!
    13.02

    Üks epideemia on valla pääsenud. Üks kiljatus: "absoluutselt!" Aga absoluutselt!

  • foto
    "Plekktrummi" siseneb geeniteadlane Lili Milani
    13.02

    Selleks kevadeks saavad Euroopa ühe edukama, Eesti Geenivaramu tuhandete doonorite andmed lõplikult analüüsitud. Kui kaugele elu olemusse oskavad vaadata tänapäeva loodusteadused ja mida inimene sellest enda kohta õppida saab?

  • foto
    Jaan Tooming: inimese elu vaev ja rõõmud
    07.02

    Mis on vanadus? Enamasti haigused ja nõtrus. Mälestused noorusest, hirm surma ees. Me kadestame suurte pensionitega vanureid, kes saavad lubada endale delikatesse ja välisreise, kes püüavad olla veel noored. Kuid mälu pole enam nii hea kui varem, töörügamine on võtnud aja ning polnud mahti ennast harida.

  • foto
    Mathura: läänes tähendab vaimsus seda, millest me saame mõelda
    07.02

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli luuletaja ja tõlk Mathura, kes avaldas hiljuti oma esimese proosateose „Jääminek”. Autoriga arutleti India kultuuri teemadel, mis on palju mõjutanud ka tema enda mõtteruumi.

  • foto
    Ülar Ploom: "Sõnaselgelt" ja "selgesõnaliselt": 90ndate, 80ndate või 50ndate tagasitulek?
    06.02

    Vist ikkagi 1980ndate lõpus lansseeris Vaino Väljas glasnosti ja perestroika käigus uudissõna "sõnaselgelt". Ma ei mäleta, mis kontekstis täpselt, aga see oli seotud toetusega nõukogude süsteemi uutja Mihhail Gorbatshovi initsiatiivile ja kriitikaga Eesti tollaste komparteijuhtide kivinenud seisukohtade vastu. "Sõnaselgest" sai tolle aja sümbolsõnu. Seda korrutasid eri viisil paljud uuendusmeelsed, hoolimata nende unistuste ja nõudmiste erinevast astmest radikaalsuse skaalal.

  • foto
    Repliik. Äkki koliks nüüd autosalongist tagasi teatrisaali?
    06.02

    Kui korraldada teatrit täiesti ebatraditsioonilises kohas, et mitte öelda sponsori kodus, võiks lisaks näitlejale ja helimehele mõned vanad head teatrikombed ikkagi kaasa võtta.

  • foto
    Keelesäuts. Tsee vee ja sii ai ei
    06.02

    Soovitan keelehuvilistel täna kokku lugeda, mitu korda te kasutate päeva jooksul mõnda lühendit. Eelkõige suurtähtlühendeid on meie ümber rohkesti ja väga paljud neist on pärit võõrkeeltest. Kuidas neid õigesti hääldada?

  • foto
    Täna "Vasaras": Tean või arvan?
    03.02

    Sel nädalal räägib Vikerraadio kultuuriline arvamussaade "Vasar" teadmise ja arvamise vahekorrast. Saade võtab jutuks, kui palju esineb meie avalikus ruumis uusi ja vanu mõtteid ning kuhu on tänapäeval kadunud komme viidata allikatele ja pidada meeles tsitaatide autoreid. Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.

  • foto
    Keelesäuts. Mida kostab?
    30.01

    Mis te arvaksite, kui kuuleksite kedagi rääkimas nii või loeksite niisugust teksti?

  • foto
    Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?
    29.01

    Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

  • foto
    Meelis Oidsalu: kolm põhjust, miks sõda on parem kui kultuur
    26.01

    Millegi vahetu kasulikkus ei pruugi määrata selle moraalset väärtust, nii nagu pelk tunne, et miski on hea, ei tee seda nähtust või käitumisviisi iseenesest soovitavaks, ega võrreldamatuid asju võrreldavaks, leiab Vikerraadio uus kommentaator Meelis Oidsalu.

  • foto
    Jonatan Vseviov: Trumpi presidendiks saamises väljendub ühiskonna muutuseihalus
    24.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli poliitikavaatleja Jonatan Vseviov, kellega arutleti selle üle, mida räägib Donald Trumpi presidendiks saamine ühiskonna kohta laiemalt.

  • foto
    Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood
    23.01

    USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada.

  • foto
    Keelesäuts. Pudrukauss on laual, idee samuti
    23.01

    "Eksperdi arvates võiks uus valitsus kinnisvaramaksu teema lauale tõsta." "Ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual." "Alampalga tõus peaks olema laual." Tänu hiljuti lõõtsunud poliitilistele tõmbetuultele kõlavad need laused küllap tuttavalt. Lisaks teame, et kui keegi ütleb, et "idee (või teema) on laual", siis ei pea ta silmas üht kindlat, päris lauda. Tahetakse hoopis öelda, et üks idee on arutamiseks välja pakutud või on tehtud ettepanek idee käiku lasta.

  • foto
    "Plekktrummi" külaliseks on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov
    23.01

    23. jaanuari "Plekktrumm" vaatab maailmapoliitikat ja analüüsib seda. Külas on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

Kultuuriväljaanded

Akadeemia KUNST.EE Sirp Värske Rõhk Teater.Muusika.Kino Vikerkaar Looming Muusika Keel ja Kirjandus Loomingu Raamatukogu