Keelesäuts. "Hüljatud" ettelaulmine
Missugune näeb välja "Hüljatud" ettelaulmine, küsib keeletoimetaja Egle Heinsar oma keelesäutsus.
Aeg-ajalt kipub avalikku ruumi jõudma afišše ja plakateid, kus nõudest pealkirja käänata on sujuvalt mööda vaadatud. Õige oleks niisiis "Hüljatute" ettelaulmine.
Millal aga ei pea pealkirja käänama? Tihti on ju pealkirjad ka mitmesõnalised, mõnikord lause kujul, mida on pea võimatu veel käändesse panna - näiteks kui etenduse pealkiri on "Kahekesi kiigel". Mõnes käändes võib lause nii päris naljakaks minna: Vaatasime "Kahekesi kiigel" või "Kahekesi kiigel" mängisid mu lemmiknäitlejad.
Selliste pikemate pealkirjade puhul on vaid üks korrektne võimalus: pealkirja ette (just nimelt ette, mitte järele!) tuleb lisada täpsustav sõna, lisand, mis asjaga on tegu – olgu see siis linateos ehk film, luule- või novellikogu, näidend või romaan ehk raamat, etendus, maal või muu teos.
Nende kõigi puhul kehtib niisiis sama reegel: pikema või juba käändes pealkirja puhul tuleb kasutada lisandit. Nõnda siis oleks korrektne: Vaatasime etendust "Kahekesi kiigel". Lavastuses või etendusel "Kahekesi kiigel" mängisid mu lemmiknäitlejad.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio