Keelesäuts. Valik tegusõnade lühivorme
"Keelesäutsu" hoolsamad lugejad-kuulajad on võib-olla juba täheldanud minu sümpaatiat lühemate, ökonoomsemat väljendust võimaldavate sõnavormide vastu – seda vähemasti tarbetekstides. Ühed sõnad, mida sageli tõhusalt lühendada annab, on nii-öelda eerima-tegusõnad.
Näiteks „skaneerima” asemel saab kasutada vormi „skannima”: „Skannisin pildi arvutisse.” „Sponsoreerima” või „spondeerima” asemele sobib „sponsima”: „Kontserti sponsib tuntud moefirma.”
Niisamuti passib lühem vorm pikemat asendama järgnevates sõnapaarides: „sünkroniseerima” – „sünkroonima”, „sorteerima” – „sortima”, „sertifitseerima” – „sertima”, „segmenteerima” – „segmentima”, „retušeerima” – „retuššima”, „protesteerima” – „protestima”, „positsioneerima” – „positsioonima”, „piketeerima” – „pikettima”, „normeerima” – „normima”, „nokauteerima” – „nokautima”, „krüpteerima” – „krüptima”, „katalogiseerima” – „kataloogima”, „hüpnotiseerima” – „hüpnoosima”, „debateerima” – „debattima”, „arhiveerima” – „arhiivima”.
Isegi nõnda harjumuspäraste „adresseerima”, „programmeerima” ja „projekteerima” asemel võib öelda „aadressima”, „programmima” ja „projektima”. Tõesõna, miks kasutada pikemat, kohmakamat ja pealegi võõrapärast eerima-tegusõna seal, kuhu sobib ka lühike ja oma ima-tegusõna?! Lühiverbide eelistamise suunda on juba mõnda aega hoidnud ka eesti kirjakeele korraldus.
Põhjalikumalt saab eerima-tegusõnade ja nende lühemat kasvu kaksikvendade kohta lugeda näiteks Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Sirje Mäearu artiklist „eerima-tegusõna: üksi ja teistega”, mille leiab hõlpsasti ka internetist.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio