Keelesäuts. Kuidas kirjutada blokki?

Tallinna Selveri blokk (Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT)
Egle Heinsar
7.11.2016 11:50
Allikas: Vikerraadio
Rubriik: Arvamus

Kas kirjutada plokk või blokk?

Kas see käib tugeva p või nõrga b-ga? Võib ju tunduda lihtne küsimus, aga millegipärast on see üks raskemaid sõnu, millega isegi kõrgharidusega inimesed hätta jäävad. On ju need kaks sõna saadud sisuliselt samast sõnatüvest. "Võõrsõnade leksikonist" leiab, et tugeva p-ga ploki aluseks on saksa Block ja inglise block; nõrga b-ga blokil on märgitud sõnaallikaks samuti inglise block, teiseks aga prantsuse bloc. Need kolm sõna võõrkeeltes on küll kõik nõrga b-ga, nii et selgemaks olukord ei saanud...

Teeme siis selgeks. Eesti keeles eristatakse nõrga b ja tugeva p-ga vastandades eri tähendusi.

Olen bloki puhul kasutanud abiks sõna blokaad. Siin juba suurem jagu kirjaoskajaid ei eksi, et tuleb kirjutada nõrga b-ga. Ajalootundidest on meeles, et blokaadi puhul blokeeriti vaenupoole tung ehk lõigati edasiliikumise võimalus ära. Nõnda ongi nõrga b-ga varianti, blokki tarvis siis, kui on vaja märkida kas riikide-organisatsioonide liitu millegi saavutamiseks või spordis kellegi blokeerimist, näiteks võrkpallis on blokk grupisulg.

Millal siis kirjutada aga plokk tugeva p-ga? Lühike vastus oleks, et kõikidel teistel juhtudel. Enamasti on üldkeeles tegemist risttahukakujuliste asjadega, need on plokid, näiteks joonestusplokk, ehituses kasutatav betoonplokk ja nii edasi. Aga plokid võivad olla ka abstraktsemad – need on ehituselt, otstarbelt või sisult kokkukuuluv kogum üksusi: näiteks hooneplokk, uudisteplokk, andmeplokk.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oli teemaks Eesti mets
    Eile Uuendatud 18:58

    Esmaspäeval, 23. jaanuaril toimus Vilde muuseumis Ööülikooli avalik salvestus – Mikk Sarve loeng "Metsamõnust". Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

  • foto
    Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood
    Eile

    USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada.

  • foto
    Keelesäuts. Pudrukauss on laual, idee samuti
    Eile

    "Eksperdi arvates võiks uus valitsus kinnisvaramaksu teema lauale tõsta." "Ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual." "Alampalga tõus peaks olema laual." Tänu hiljuti lõõtsunud poliitilistele tõmbetuultele kõlavad need laused küllap tuttavalt. Lisaks teame, et kui keegi ütleb, et "idee (või teema) on laual", siis ei pea ta silmas üht kindlat, päris lauda. Tahetakse hoopis öelda, et üks idee on arutamiseks välja pakutud või on tehtud ettepanek idee käiku lasta.

  • foto
    "Plekktrummi" külaliseks on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov
    Eile

    23. jaanuari "Plekktrumm" vaatab maailmapoliitikat ja analüüsib seda. Külas on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Mihhail Lotman: kas raamat on igand?
    18.01

    Professor Mihhail Lotman märkas, kuidas Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele ja avaldas sellest kirjutise oma blogis, millest puhkes tuline diskussioon. Avaldame ka tema selgituse ja arvamuse toimunule.

  • foto
    Mihhail Lotman. Barbaarsuse pealetung
    18.01

    Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele. Professor Mihhail Lotman sattus märkama.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Imbi Paju: kas meie ühine kultuur suudab päästa maailma?
    16.01

    Iga ajalehelugu, iga televisiooni või raadio poolt vahendatud arutelusaade, kus väljendub mure, et Trump ja Putin hakkavad varsti maailma ressursse jagama ja Eesti koos teiste Baltimaadega läheb Venemaa mõjupiirkonda, loob ohutunde. Need tõstavad paljude Baltikumi elanike alateadvusest meelepildid poliitilistest ähvardustest, piinamistest, küüditamistest, põgenemisest...

  • foto
    Muusikaivadega idupidu
    14.01

    Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel, kirjutab Henri Roosipõld Sirbis.

  • foto
    Rein Raud: eriti praegune maailm vajaks Zygmunt Baumani pilku
    10.01

    Eile andsime teada mõtleja ja sotsioloogi Zygmunt Bauman surmast. Tallinna Ülikooli kirjastus koostas nekroloogi, milles Baumani sõber Rein Raud iseloomustab lahkunut uskumatu võimega hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Keelesäuts. Omistama või andma?
    09.01

    Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

  • foto
    Öökulli akadeemias on külas Valdur Mikita
    09.01

    12. jaanuaril kiusavad Öökulli akadeemias lingvistilise metsa vaimud Valdur Mikitat, kes kõneleb teemal "Mütogeograafiline Eesti". Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.

  • foto
    Meelis Friedenthal: kõik asjad on täis jumalaid
    08.01

    Kui aktsepteerime maailma lisakihti, mõistame paremini nii mineviku inimesi kui ka maailma.

  • foto
    Heideggeri tondid
    06.01

    Üks tont käib ringi mööda Külma sõja järgset liberaalset korda – radikaalse vaimse pakitsuse tont. See rahulolematus Läänest pärineva, laias laastus liberaalse kultuurilise, majandusliku ja poliitilise korra universalistlike pretensioonidega võtab erinevaid vorme.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    "Vasar" alustab ajuga
    04.01

    Aasta esimese "Vasara" teemaks on aju ja see, kuidas ta meie subjektiivse maailma loob.

  • foto
    Peeter Volkonski Trumpist: ta tahab lihtsalt teada, mis Roswellis lendavate taldrikutega juhtus
    30.12

    "Aktuaalse kaamera" aastalõpu erisaates vaadata möödunud aastal toimunud sündmustele tagasi ka Peeter Volkonski, kes tõdes, et ERM on nagu punker, kuhu võiks kogu Eesti rahvas halbadel aegadel ära mahtuda.

  • foto
    Jürgen Rooste: spinnmäästrid
    30.12

    Riigikirjanik Jürgen Rooste rääkis igavast kainusest ja möödunud ilusatest aegadest.

  • foto
    Soumission. Järelmõtteid peamiselt parem-sõpradele
    26.12

    Ajavaimu pöörete etteaimamine ei paku alati rõõmu – näiteks see, et Vikerkaare viimase numbri kaanepoiss võitis presidendivalimised, kirjutab Märt Väljataga aastalõpukolumnis.

  • foto
    Doris Kareva: südameharidusest
    26.12

    Eesti Kultuuri Kojas, Eesti Rahva Muuseumis tahaks tänast päeva alustada Otepää kihelkonnas üles kirjutatud tervitusega: jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgeks, tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu!

  • foto
    Keelesäuts. Pitsat, pitser ja tempel
    2016

    Üks alalõpmata segadust tekitav sõnakolmik on „pitsat”, „pitser” ja „tempel”. Mis tähistab mida? Millal kasutada üht, millal teist, millal kolmandat? Korrakem üle ja püüdkem meelde jätta.

  • foto
    Kuldsuud: mis asi on parkuur?
    2016

    Kuldsuud istusid taas maha, et noored ei omastaks mingeid sõnu ainult enda eagrupile. Jumala eest, sõnad on kõigile, olgu tegu kasvõi suht servapealse slängiga.

  • foto
    Urmas Vadi: miks me kardame jõuluvana
    2016

    Võib-olla me isegi ei karda mitte nii väga jõuluvana, kuivõrd jõuluaegseid lolle luuleridu? Ja miks on jõuluvana selline, nagu on? Ilmselt on ka siin põhjus jubedas juhuluules. Jõulumees käib perest peresse, kuulab kümneid, sadu luuletusi, vähemasti kaheksakümmend protsenti halba luulet ja sellepärast ta ongi läinudki halliks, langenud nii suurde masendusse, et on unustanud isegi habet ajada, kirjutab Urmas Vadi.

  • foto
    Jurist Heili Sepp: korruptsioon näkitseb riigi alustalade kallal
    2016

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp, kellega vesteldi korruptsiooni olemusest ja sellest, mis viib inimese korrumpeerumiseni.

  • foto
    Keelesäuts. Kaasaeg ja tänapäev
    2016

    Möödunud kuul rääkisin „Keelesäutsus” kahe ajaväljendi kasutusest taunitavas tähenduses; üks neist oli „täna” tähenduses ‘praegu, nüüd, tänapäeval’, teine aga „päeva lõpuks” tähenduses ‘lõpuks, viimaks, ükskord, kokkuvõttes’. Veel üks ajaväljend, mida sageli vääralt ja eksitavalt kasutatakse, on „kaasajal”. Ikka ja jälle kiputakse seda pruukima sõnade „tänapäeval”, „nüüdisajal”, „praegusajal” sünonüümina.

  • foto
    Veronika Kivisilla: kui kardame vaikust, siis teeme jõuludest möllu
    2016

    Ma kirjutan seda teksti valguskiiruse määramise 340. aastapäeval. Valguskiirusel läheneb aastalõpp. Küllap läheneks ka siis, kui seda kiirust poleks iial välja arvutatud. Aga see võimalus on kaduvväike, sest inimestele meeldib kord juba kõike mõõta ja välja arvutada. Eriti, kui asi on seotud kiirusega.

Kultuuriväljaanded

Akadeemia KUNST.EE Sirp Värske Rõhk Teater.Muusika.Kino Vikerkaar Looming Muusika Keel ja Kirjandus Loomingu Raamatukogu