Jürgen Rooste. Rassismikool I: kuidas olla eesti nats
Viimase ca nädala jooksul on mulle kirjutatud nii oma nime alt kui anonüümselt, palutud mul end põlema panna või ära tappa või Aafrikasse kolida. On öeldud: neegrisõber, pedesõber. On öeldud, et minuta on maailm parem. Nad on targad, keegi ei ole luband mind ise ära tappa. See vist on keelatud?
A kama, ma olen ise ka endast väga välja läind, kui kolkanõmedikud mu kallima kohta halvasti ütlesid jne. Nii et eriti vihasena olen ma -- vist seda küll mõtlemata -- luband ka kedagi maha lüüa.
Ka üks mu oma hõimlane helistas ja karjus mu pääle, et olen võtnud ette eesti rahva hävitamise projekti. No, ta pole ka otse näost näkku kõnelejaist ainus, aga siiski. Mul on sellest südamest kahju, sest ma tõepoolest ei hävita enda meelest eesti rahvast, vaid vastupidi, ma ei taha kellelegi siin halba, ma lihtsalt tahaks vist, et me oleks veidi teistsugused. Ma armastan eriti noori pärdikuid, aga ma lepin ka vanade pässidega, nagu ma ise.
"Sõbraliku Eesti" kontserdil läks PX Bandi (äge eestivene indie-bänd) esinemise ajal üks tobe skinhead lava ette ja tõstis käe natsitervituseks. Kui küsisime politseilt, kas see on Eesti Vabariigis ikka lubatud (Saksamaal või Venemaal järgneks lihtsalt kiire kong, aga me muidugi ei pea kumbagi matkima), küsis politsei meilt: "Kas see häirib teid?"
Meid eestlasi? Meid kirjanikke? Meid noori? Meid rassismivastaseid? Meid, kes kasvasime ilusa musta muusikaga, kuulame Elvist ja Billie Holidayd, Red Hot Chilli Peppersit, Michael Jacksonit, Die Antwoordi, kogu seda jõletut musta muusikat?
Õige-õige, sõbralik tulebki olla kõigi ja kõigega. Ideaalid, etalonid, moraali mõõdupuud on vist pea iga nädal uuendatavad app'id.
Ma olen sada protsenti veendund, et eesti keel ongi üks kummalisemaid ja ilusamaid keeli ilmas. Et eesti luule ja lavakunstid on praegu maailma mastaapideski üsna ärevad-ilusad-teistsugused (aga kui palju meist noid jälgib ja järgib?). Ma usun ka, et kultuur on nagu loodus: kui eesti keel kaoks, siis kannataks enim suured lähikonna keeled, sest ökosüsteem vajab seda lüli oma eluahelas.
Aga et seda minu moodi patriotismi ja natsismi ja kultuurinartsissismi -- mille ausalt omaks võtan -- mõista, peaks kogema keelt tema veidrais võnkeis.
Ma muide ei keelaks vihakõnet, ma ei keelaks keelelist märatsemist -- eriti oma nime all. Ma keelaks peldikuseina vaid siis, kui keegi sinna kõrvale reklaami müüb ja selle päält teenib, ma ei tahaks kunagi, et kellegi kõri kinni oleks nööritud, Et inimene ei saaks oma vabadusest ja raevust kraaksuda. Kuigi vahel teeb see mulle haiget. Vahel väga.
Eesti keel on segukeel, saksa, rootsi, vene, soome, läti jne mõjudega krantsikeel, parim selline. Samamoodi on me geneetikagi aastasadadega väärdund saksa-, vene-, rootsi- jne päraseks. Puhast eestlast pole olemas. Mingi soomeugri geneetiline kood ütleks, et me peaksime olema väiksed, rangjalgsed, masajad, tumedad. Aaria-jama tuleb põhja-slaavi ja -germaani hõimudelt. Minus näiteks on palju viikingiverd, habe kisub punaseks. Mis rassipuhtusest te räägite, mis asi see on?
Geneetiline rass on muidugi olemas, see tingib nahavärvi, võib-olla ka mõningase temperamendi (kuigi üks mu lemmiklauljaid Nina Simone on geneetiliselt tume kui öö, aga iseloomult põhjamaine flegmafeminist), vaimne-sotstiaalne rass on see, mis meid pelgama paneb, mis käivitab mure. Ja tõesti, eks ole selleks ka põhjust. Ma olen ka kohand rikkaid muhamedi-usku poisse, kes usuvad, et kõik valged uskmatud naised ongi hoorad (ja see erutab neid). See on nõme. Nad on samasugused mõttetud rassistid ja pasapääd, nagu mõned me oma segod. Aga nad ei esinda kogu oma kultuuri mõtlemist, vaid tillukest veidrat segmenti.
Kas praegune pagulasküsimus ohustab kuidagi eesti rahva püsimist? Ei! Sest eestlased ise on ainus oht. Lehola Lembitu, Lydia Koidula, Anton Hansen saavad olla me kultuur vaid siis, kui me julgeme nendega mängida, neile vastanduda: nendega, nende ja enda üle korraga naerda. Siis on see elav materjal.
Ükski geneetiline kood ega moraalilis-intellektuaalne koodeks maailmas ei kanna ühtki kultuuri. Kui me vahetaksime 10 tuhat umbes aastavanust Ghana last sama arvu Eesti laste vastu ja kasvataks neid edasi oma ruumis nagu nad oleksid siia sündinud, poleks olulist vahet. Ma ütlen OLULIST. Pääle ümbritseva sotsiaalse surve, et küll sa näed alles imelik välja.
Keegi meenutas hiljuti, et Aafrika lapsed tegid IQ teste halvemini. Veel 1990ndail tegid Eesti lapsed IQ teste halvemini, sest neil polnud seda kogemust. Rootsi Kuningriigi suurim häbi on siiani 1960-70ndatel toimunud saamlaste sundsteriliseerimine, sest seadused nägid selle teatud IQ punktide lati alt läbi jooksmisel ette. Nood saami lapsed ei olnud rumalad, nad lihtsalt kasvasid väljaspool ideaalset lääne koolisüsteemi, mis ei pruugi olla õige vastus küsimusele: kuidas me inimestena elama peaksime?
Eks ole eestlastegi kohta väidetud, et oleme geneetiliselt alamad. Tõsi, hitlerlik süsteem rõõmustas me üle, just Eesti kandis andis siin lüüa kaardile tempel: judenfrei.
Prokrustese säng on alati ideaal: igaühe kohta leiab mõne mõõdupuu, miks pole ta "tõeline eestlane". Kui me tahame nii.
Pagulased ja oht ja hämarus ei ole siiapoole teel. Nad on meis kohal. Siia ei tule mingeid vihkajaid-vaenajaid-teistmoodiolijaid. Nad on kohal. Kõik pisike ja vihane on meis. Kui keegi teine seda kaasa toob, siis ei peaks see meid mõjutama. Aga tegelikult on kõik, mis pagulastega kaasa võib tulla, kogu vihavaen ja vale ja ärevus-rahutus ja inimhingeväiklus juba kohal ilma nendetagi. Lollusel pole nahavärvi, eks. Et Euroopa ja USA ja Venemaa ärihuvid on keeranud teised regioonid sassi, on osalt ka meie vastutus. Ma ei näe eesti rahvale püsimise mõttes mingit ohtu mõnes tuhandes pagulaseski. Kuulge, kui palju on meil hallipassimehi? Palju on hallipassimehi, kel peaks olema Eesti pass? Ausalt?
Ühesõnaga. Me raiskame oma energia valesse kohta, me kulutame ohtralt raha valesse kohta. Ma pean ennast eesti natsiks. Minu natsid armastavad tänast eesti kultuuri, teavad vähemalt 30-50 tänast luuletajat ja sama palju teatraale, muusikuid, kunstnikke (sest see ongi eesti kultuur!!!), käivad kummalistel kontsertidel ja hingavad toda värsket ning meeletut õhku, mis just meil on vabam kui suures jaos Euroopas. Minu natsid ei vihka võõrast verd või muusikat või lõhna, lihtsalt seepärast, et see on võõras. Minu natsid on pigem valmis võitlema võõra pangasüsteemi ja rahavõimuga, kui tumedat verd lihttööliste ja põgenikega. Minu Eesti on ääretult sinimustvalge, ma kardan, et tüübid, kes küsivad, kas ma tahan, et mu tütar käiks neegriga ja et mu lapselapsed oleks mustad, ei saa sellest üldse aru. Kreutzwald rääkis kodus saksa keelt. Koidula oli armund soomlasse, siis lätlasse. Kuradi rassireeturid! Hunt pesa ligidalt ei murra!
Algselt, geneetiliselt, olekult, oleme me inimestena üsna sarnased. Usume ja kardame ühtmoodi, otsime võimalusi paljuneda ja armastada ja armastada ka ilma paljunemata jne. Kultuurikiht on õhuke, õbluke. Me lihtsalt peame uskuma, et meil eestlastena on teistele rohkem anda kui hirm, et äkki me kaome seetõttu ära, et siia tuleb veidi võõrast verd. Ma muide arvan vastupidi: võõras veri, kerge segunemine ja pahupäevapöörd on eestlasi alati tugevamaks teind, sest me oleme üks vägev krantsisort.
Tulevase maailmavõimuplaani mõttes oleks tark endasse neelata, integreerida uusi rahvaid. Me oleme jagu saand sakslastest, me oleme jagu saand venelastest, me oleme põrmustand lätlased. Mille kuradi pärast me peaks kartma kübekest Põhja-Aafrikat või Aasiat, ma ei saa aru?
Toimetaja: Valner Valme