Peeter Helme: telefon, kas vabadus või tüütus?

Eri põlvkonnad infoühiskonnas. (Foto: Quinn Dombrowski/Flickr Creative Commons)
Peeter Helme
1.08.2016 10:55
Allikas: Vikerraadio
Rubriik: Arvamus

Sattusin ajalehest Die Welt lugema arvustust ühele värskele Saksa romaanile, mis algas järgneva lausega: "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi." Lugesin lauset mitu korda, saamata aru, mida sellega mõeldi.

Lihtne lause ju. Ka saksa keeles. Ükski sõna polnud eraldi võttes arusaamatu. Ometi aru ma ei saanud. Mõtlesin, et las ta jääda ja lugesin edasi. Ning ühtäkki taipasin – nimelt käis jutt teosest, mis kirjeldas ida-saksa noorte elu-olu aastal 1985. Ja tõesti – toona ei käinud telekommunikatsioon ja vabadus just käsikäes. Ehk siis: suvepuhkusel noored, kel polnud kodus telefoni, olid täiesti vabad tööl või, nagu antud raamatus, reisil viibivate vanemate kontrollist.

Ja kellel siiski oli, sel tarvitses vaid korterist väljuda või – veel parem – kodulinnast ära, näiteks maale sõita, ja polnud mingit võimalust teda tabada. Muidugi ei kehtinud see mitte ainult noorte ja mitte ainult Saksa Demokraatliku Vabariigi kohta – ka NSV Liidus oli telefoni puudumine paljude meelest ebamugav ja sümboliseeris selle riigi nõmedust ja saamatust, kuid samas tähendas elu ilma telefonita ka vabadust paljudest kohustustest ning võimaldas vähemalt natukenegi väljuda totalitaarse riigi suure venna pilgu alt.

Nõnda tulebki välja, et lausest "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi" mitte aru saamiseks pole vaja olla 16. Piisab ka sellest, kui elada ligi 20 aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas igal täiskasvanul. Ja vist viimased kümmekond aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas paljudel algkoolilastel.

Kuid mitte see ei üllata. Üllatab hoopis tõsiasi, et oleme harjunud mõtlema meid kõikjal saatvatest sidevahenditest kui vabaduse märgist ja selle võimaldajast. Seda rõhutab ka sideteenuste reklaam, milles rõhutakse võimalusele teha nutitelefoniga igasuguseid tükke ükskõik kus – kohvikus, rannas, metsas.

Tegelikult võiks mõelda ka teisiti. Mõelda telefonist isegi mitte kui pelgast tüütusest, milleks ta paljude jaoks kindlasti juba aastaid on, vaid mõelda temast tõesti kui Väiksest Vennast. Just Väiksest, ja mitte Suurest Vennast. Pean silmas seda, et tänapäeva ühiskonnas pole vaja tunda sääraseid hirme, nagu 1985. aastal oli nii idasakslastel kui meil endal, kuid seevastu oleme ise oma elu mugavamaks muutes loonud Väikse Venna. See tegelane ei ähvarda meid otseselt vaimse ja kindlasti mitte füüsilise vägivallaga, vaid Väike Vend on pigem tüütus – ta tahaks sundida meid ostma igasugu träni ja tegema kõiksugu asju, mis tema andmetel meile meeldivad ja mida me tahame. Paraku tuleb ta oma ideedega tihti lagedale kõige sobimatumatel hetkedel ning telefon heliseb näiteks siis, kui oleme välismaal, liguneme vannis, vedeleme rannaliival või tahaks lihtsalt vaikuses ja rahus kuulata linnulaulu ja ritsikate saagimist.

Nagu öeldud, ega Väike Vend siis pahasti mõtle. Ja vahel ta ju meeldib meile ka. Ta teeb ju tõesti sageli elu mugavamaks, toob kõik koju kätte ja loeb soove silmist ning see, et ta meie tegemisi hoolega jälgib ja meelde jätab, pole ju paha pärast. Eks?

Aga tõsi on ka see, et nõnda, tükk tüki haaval, oleme loovutanud paraja portsu oma vabadusest, oma privaatsusest ning tagasi saame võita selle vaid omalaadse sotsiaalse enesetapu hinnaga – telefoni välja lülitades, postkastist välja logides, sotsiaalvõrgustikke ignoreerides.

Kas see on hea või halb? Raske öelda. Neid asju on keeruline kaalukausile panna. Aga selge on see, et 1985. aastat, millest juttu alustasin, tagasi ei saa. Ei heas ega halvas. See aeg muutubki vääramatult üha kaugemaks ja kaugemaks ning mõte sellest, et telefoni puudumine on vabadus, mõjub nüüd anakronistlikult. Nii see lihtsalt on. Igal ajal on oma head ja vead ning on vaid inimlik mõelda, et minevik on kuidagi ehedam. Ei ole ta midagi. Ehedus on ikka üsna isiklik asi ning kas keegi otsib seda metsavaikusest, kuhu suundudes lülitab ta oma telefoni välja või elab täiel rinnal tänapäeva tehnikast tiinet elu, on vaba valik. Vahel tuleb selle vabaduse olemasolu endale lihtsalt teadvustada.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oli teemaks Eesti mets
    Eile Uuendatud 18:58

    Esmaspäeval, 23. jaanuaril toimus Vilde muuseumis Ööülikooli avalik salvestus – Mikk Sarve loeng "Metsamõnust". Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

  • foto
    Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood
    Eile

    USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada.

  • foto
    Keelesäuts. Pudrukauss on laual, idee samuti
    Eile

    "Eksperdi arvates võiks uus valitsus kinnisvaramaksu teema lauale tõsta." "Ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual." "Alampalga tõus peaks olema laual." Tänu hiljuti lõõtsunud poliitilistele tõmbetuultele kõlavad need laused küllap tuttavalt. Lisaks teame, et kui keegi ütleb, et "idee (või teema) on laual", siis ei pea ta silmas üht kindlat, päris lauda. Tahetakse hoopis öelda, et üks idee on arutamiseks välja pakutud või on tehtud ettepanek idee käiku lasta.

  • foto
    "Plekktrummi" külaliseks on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov
    Eile

    23. jaanuari "Plekktrumm" vaatab maailmapoliitikat ja analüüsib seda. Külas on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Mihhail Lotman: kas raamat on igand?
    18.01

    Professor Mihhail Lotman märkas, kuidas Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele ja avaldas sellest kirjutise oma blogis, millest puhkes tuline diskussioon. Avaldame ka tema selgituse ja arvamuse toimunule.

  • foto
    Mihhail Lotman. Barbaarsuse pealetung
    18.01

    Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele. Professor Mihhail Lotman sattus märkama.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Imbi Paju: kas meie ühine kultuur suudab päästa maailma?
    16.01

    Iga ajalehelugu, iga televisiooni või raadio poolt vahendatud arutelusaade, kus väljendub mure, et Trump ja Putin hakkavad varsti maailma ressursse jagama ja Eesti koos teiste Baltimaadega läheb Venemaa mõjupiirkonda, loob ohutunde. Need tõstavad paljude Baltikumi elanike alateadvusest meelepildid poliitilistest ähvardustest, piinamistest, küüditamistest, põgenemisest...

  • foto
    Muusikaivadega idupidu
    14.01

    Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel, kirjutab Henri Roosipõld Sirbis.

  • foto
    Rein Raud: eriti praegune maailm vajaks Zygmunt Baumani pilku
    10.01

    Eile andsime teada mõtleja ja sotsioloogi Zygmunt Bauman surmast. Tallinna Ülikooli kirjastus koostas nekroloogi, milles Baumani sõber Rein Raud iseloomustab lahkunut uskumatu võimega hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Keelesäuts. Omistama või andma?
    09.01

    Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

  • foto
    Öökulli akadeemias on külas Valdur Mikita
    09.01

    12. jaanuaril kiusavad Öökulli akadeemias lingvistilise metsa vaimud Valdur Mikitat, kes kõneleb teemal "Mütogeograafiline Eesti". Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.

  • foto
    Meelis Friedenthal: kõik asjad on täis jumalaid
    08.01

    Kui aktsepteerime maailma lisakihti, mõistame paremini nii mineviku inimesi kui ka maailma.

  • foto
    Heideggeri tondid
    06.01

    Üks tont käib ringi mööda Külma sõja järgset liberaalset korda – radikaalse vaimse pakitsuse tont. See rahulolematus Läänest pärineva, laias laastus liberaalse kultuurilise, majandusliku ja poliitilise korra universalistlike pretensioonidega võtab erinevaid vorme.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    "Vasar" alustab ajuga
    04.01

    Aasta esimese "Vasara" teemaks on aju ja see, kuidas ta meie subjektiivse maailma loob.

  • foto
    Peeter Volkonski Trumpist: ta tahab lihtsalt teada, mis Roswellis lendavate taldrikutega juhtus
    30.12

    "Aktuaalse kaamera" aastalõpu erisaates vaadata möödunud aastal toimunud sündmustele tagasi ka Peeter Volkonski, kes tõdes, et ERM on nagu punker, kuhu võiks kogu Eesti rahvas halbadel aegadel ära mahtuda.

  • foto
    Jürgen Rooste: spinnmäästrid
    30.12

    Riigikirjanik Jürgen Rooste rääkis igavast kainusest ja möödunud ilusatest aegadest.

  • foto
    Soumission. Järelmõtteid peamiselt parem-sõpradele
    26.12

    Ajavaimu pöörete etteaimamine ei paku alati rõõmu – näiteks see, et Vikerkaare viimase numbri kaanepoiss võitis presidendivalimised, kirjutab Märt Väljataga aastalõpukolumnis.

  • foto
    Doris Kareva: südameharidusest
    26.12

    Eesti Kultuuri Kojas, Eesti Rahva Muuseumis tahaks tänast päeva alustada Otepää kihelkonnas üles kirjutatud tervitusega: jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgeks, tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu!

  • foto
    Keelesäuts. Pitsat, pitser ja tempel
    2016

    Üks alalõpmata segadust tekitav sõnakolmik on „pitsat”, „pitser” ja „tempel”. Mis tähistab mida? Millal kasutada üht, millal teist, millal kolmandat? Korrakem üle ja püüdkem meelde jätta.

  • foto
    Kuldsuud: mis asi on parkuur?
    2016

    Kuldsuud istusid taas maha, et noored ei omastaks mingeid sõnu ainult enda eagrupile. Jumala eest, sõnad on kõigile, olgu tegu kasvõi suht servapealse slängiga.

  • foto
    Urmas Vadi: miks me kardame jõuluvana
    2016

    Võib-olla me isegi ei karda mitte nii väga jõuluvana, kuivõrd jõuluaegseid lolle luuleridu? Ja miks on jõuluvana selline, nagu on? Ilmselt on ka siin põhjus jubedas juhuluules. Jõulumees käib perest peresse, kuulab kümneid, sadu luuletusi, vähemasti kaheksakümmend protsenti halba luulet ja sellepärast ta ongi läinudki halliks, langenud nii suurde masendusse, et on unustanud isegi habet ajada, kirjutab Urmas Vadi.

  • foto
    Jurist Heili Sepp: korruptsioon näkitseb riigi alustalade kallal
    2016

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp, kellega vesteldi korruptsiooni olemusest ja sellest, mis viib inimese korrumpeerumiseni.

  • foto
    Keelesäuts. Kaasaeg ja tänapäev
    2016

    Möödunud kuul rääkisin „Keelesäutsus” kahe ajaväljendi kasutusest taunitavas tähenduses; üks neist oli „täna” tähenduses ‘praegu, nüüd, tänapäeval’, teine aga „päeva lõpuks” tähenduses ‘lõpuks, viimaks, ükskord, kokkuvõttes’. Veel üks ajaväljend, mida sageli vääralt ja eksitavalt kasutatakse, on „kaasajal”. Ikka ja jälle kiputakse seda pruukima sõnade „tänapäeval”, „nüüdisajal”, „praegusajal” sünonüümina.

  • foto
    Veronika Kivisilla: kui kardame vaikust, siis teeme jõuludest möllu
    2016

    Ma kirjutan seda teksti valguskiiruse määramise 340. aastapäeval. Valguskiirusel läheneb aastalõpp. Küllap läheneks ka siis, kui seda kiirust poleks iial välja arvutatud. Aga see võimalus on kaduvväike, sest inimestele meeldib kord juba kõike mõõta ja välja arvutada. Eriti, kui asi on seotud kiirusega.

Kultuuriväljaanded

Akadeemia KUNST.EE Sirp Värske Rõhk Teater.Muusika.Kino Vikerkaar Looming Muusika Keel ja Kirjandus Loomingu Raamatukogu