Keelesäuts. Pitsat, pitser ja tempel
Üks alalõpmata segadust tekitav sõnakolmik on „pitsat”, „pitser” ja „tempel”. Mis tähistab mida? Millal kasutada üht, millal teist, millal kolmandat? Korrakem üle ja püüdkem meelde jätta.
„Pitsat” tähistab tööriista, vahendit, täpsemalt öeldes mingist kõvast materjalist vormi, millel on peegelpildis tekst või pilt. Pitsatit sihtotstarbeliselt kasutades saame sellel oleva negatiivkujundi päripidi jäljendi ehk pitseri. Lühemalt selgitades on pitsat pitseri löömise vahend ja pitser omakorda pitsatijälg.
Pitsat ja pitser suhestuvad omavahel natuke nagu pastapliiats ja paberile tehtav allkiri. Kuni 15. sajandini olidki dokumendid muide allkirjastamata, allkirja asendas isiklik pitser. Vapipitsatiga saab lüüa vapikujulise vapp-pitseri, riigipitsatiga riigipitseri ja nii edasi. Pitsatiga sõrmuse kohta öeldakse pitsatsõrmus ja – kuna sellega on võimalik vajutada pitserit – ka pitserisõrmus.
Pitsateid ja pitsereid uurivat ajaloo abiteadust nimetatakse muuseas sfragistikaks või sigillograafiaks. Esimene nimetus johtub kreeka sõnast sphragis, teine ladina sõnast sigillum; mõlemad tähendavad pitsatit.
Jääb veel sõna „tempel”. Templi all peetakse enamasti silmas tööriista ehk vahendit, täpsemalt värvipitsatit, aga ühtlasi selle jälge. Niisiis, kui pitsat on vahend ja pitser vahendiga tehtud jälg, siis „tempel” võib tähistada mõlemat.
Toimetaja: Valner Valme