Maarja Vaino: sõna võib pöörduda ütleja vastu (3)

Maarja Vaino
24.11.2016 14:07
Allikas: Vikerraadio
Rubriik: Arvamus

Huvitav on jälgida, kuidas meie avalikus ruumis käitutakse sõnade ja terminitega. Hiljuti loodi klišeeväljendite parodeerimiseks isegi ühe poliitiku nimeline ümmarguste vastuste robot. Kantseliidi vohamisele ametlikus kõnepruugis on tähelepanu pööranud ka keelehooldus ning lühikest aega haridusministri ametit pidanud Jürgen Ligi, kes kutsus ametnikke üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.

Üks probleem on niisiis lihtsate asjade väljendamine kantseliitlikus nonsenss-keeles. Teine on teatud sõnade ülekasutamine, nii et need lõpuks peaaegu tähenduse kaotavad – olgu või näiteks sõna "nautima" (mida kõike me naudime!).

Kuid täna tahaksin rääkida hoopis neist sõnadest, mis mõjutavad avalikku ruumi oma hinnangulise sisuga.

Üks selline sõna jäi hiljuti silma ERR-i kultuuriportaalis, mis avaldas Vikerkaares ilmunud Marek Tamme artikli "Uusreaktsionäärne mõtlemine".

Loo eesmärgiks on autori sõnul iseloomustada ja kaardistada trendi, mida ta nimetab "uusreaktsionäärse mõtlemise esiletõusuks". Tamm rõhutab, et ta ei taha anda hinnangut, kas nähtus on hea või halb.

See väide panigi imestama just keelelisest aspektist. Ajaloolased peaksid olema nii keele- kui kontekstitundlikud. Tuleb osata olla ka allikakriitiline ning sõnavara tunnetamine on üks osa sellest oskusest. Mind on näiteks tihti pannud muigama mõned Jaak Urmeti sõnavõtud, mis on üsna ilmselt kantud nõukogulikust, võiks isegi öelda – stalinlikust retoorikast, kuigi teema ei tarvitse olla selle ajastuga üldse seotud. Urmeti kirjandusloolase huvi kindlate ajaperioodide vastu kajastub ka tema sõnavaras.

Samuti paistab kajastuvat Marek Tamme valitud terminoloogias tema lugemisvara. Kes tuleb üldse tänapäeval sellisele mõttele, et kasutada Eesti kontekstis hõlmava terminina väljendit "reaktsionäär"? Lääne pool võidaks seda ju teha, sest seal ei ole selja taga poole sajandi pikkust nõukogude režiimi. Aga Eestis on. Ning seetõttu on eesti keeles sõnal "reaktsionäär" ühemõtteline tähendus ja kontekst. Reaktsionäär tähendas nõukogude ajal sisuliselt kohtuotsust. Reaktsionäärid olid tagurlased, kes takistasid progressi ega jaganud revolutsioonilisi ideid. Reaktsionäär oli sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli diktatuuriühiskonnas "valede" seisukohtadega inimese moraalne või ka füüsiline hävitamine.

Seda silmas pidades pisut üllatas, et ajaloolasena ei taju Tamm oma sõnavalikus konteksti ega adu, et niisugune termin seab selle tarvitaja imelikku valgusse. Meil nimelt ei ole diktatuurivõimu ega ka selle võimu vastaseid, meil on pluralism, arvamuste paljus. Sellesse olukorda selline diktatuurilõhnaline sõna hästi ei sobi. Tahtlikult või mitte, aga kord kasutusele võetuna mõjub valitud termin selgelt hinnangulisena ning röövib objektiivsuse viigilehe ka ülejäänud kirjutiselt.

Sest uusreaktsionäär on järelikult samamoodi "uustagurlane", "uuspimedusejünger" ja "uusobskurant" – need on vasted, mis sõnale "reaktsionäär" annab sünonüümisõnastik. Muide, mitmed sõjaeelsed sõnaraamatud mõistet "reaktsionäär" veel ei tunne. Mis omakorda viitab selle sõna tugevale seosele marksistlik-leninliku ideoloogiaga.

Seetõttu tuleks sõnu kasutades ikka enne mõelda, siis öelda. Sõnade võim võib olla suur. Ja meenutada tasub ka seda, mida öeldakse ameerika kohtusüsteemis: "Kõike, mida ütlete, võidakse kasutada teie vastu."

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Remondi igapäeva-afektid Eestis
    15.02

    Hülgamine on ühtaegu aineline ja mõtteline protsess. See puudutab nii vildakaid teadmisi kui ka üldse midagi sobimatuks muutunut, tähistab vahet vana (lõppenu) ja uue (alanu) vahel. Ning ometi pole lahkumisakt kunagi ei neutraalne ega afektivaba, sest minevikuasjade hävitamine või hooletusse jätmine murendab vaikselt ka indiviidi kuuluvustunnet.

  • foto
    ERR.ee video: Mikk Sarv räägib metsamõnust
    14.02

    Esmaspäeval, 23. jaanuaril toimus Vilde muuseumis Ööülikooli avalik salvestus – Mikk Sarve loeng "Metsamõnust". Kultuuriportaal kandis sündmuse üle. Saade on nüüd ka eetris käinud, meie avaldame video.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Keelesäuts. Absoluutselt!
    13.02

    Üks epideemia on valla pääsenud. Üks kiljatus: "absoluutselt!" Aga absoluutselt!

  • foto
    "Plekktrummi" siseneb geeniteadlane Lili Milani
    13.02

    Selleks kevadeks saavad Euroopa ühe edukama, Eesti Geenivaramu tuhandete doonorite andmed lõplikult analüüsitud. Kui kaugele elu olemusse oskavad vaadata tänapäeva loodusteadused ja mida inimene sellest enda kohta õppida saab?

  • foto
    Jaan Tooming: inimese elu vaev ja rõõmud
    07.02

    Mis on vanadus? Enamasti haigused ja nõtrus. Mälestused noorusest, hirm surma ees. Me kadestame suurte pensionitega vanureid, kes saavad lubada endale delikatesse ja välisreise, kes püüavad olla veel noored. Kuid mälu pole enam nii hea kui varem, töörügamine on võtnud aja ning polnud mahti ennast harida.

  • foto
    Mathura: läänes tähendab vaimsus seda, millest me saame mõelda
    07.02

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli luuletaja ja tõlk Mathura, kes avaldas hiljuti oma esimese proosateose „Jääminek”. Autoriga arutleti India kultuuri teemadel, mis on palju mõjutanud ka tema enda mõtteruumi.

  • foto
    Ülar Ploom: "Sõnaselgelt" ja "selgesõnaliselt": 90ndate, 80ndate või 50ndate tagasitulek?
    06.02

    Vist ikkagi 1980ndate lõpus lansseeris Vaino Väljas glasnosti ja perestroika käigus uudissõna "sõnaselgelt". Ma ei mäleta, mis kontekstis täpselt, aga see oli seotud toetusega nõukogude süsteemi uutja Mihhail Gorbatshovi initsiatiivile ja kriitikaga Eesti tollaste komparteijuhtide kivinenud seisukohtade vastu. "Sõnaselgest" sai tolle aja sümbolsõnu. Seda korrutasid eri viisil paljud uuendusmeelsed, hoolimata nende unistuste ja nõudmiste erinevast astmest radikaalsuse skaalal.

  • foto
    Repliik. Äkki koliks nüüd autosalongist tagasi teatrisaali?
    06.02

    Kui korraldada teatrit täiesti ebatraditsioonilises kohas, et mitte öelda sponsori kodus, võiks lisaks näitlejale ja helimehele mõned vanad head teatrikombed ikkagi kaasa võtta.

  • foto
    Keelesäuts. Tsee vee ja sii ai ei
    06.02

    Soovitan keelehuvilistel täna kokku lugeda, mitu korda te kasutate päeva jooksul mõnda lühendit. Eelkõige suurtähtlühendeid on meie ümber rohkesti ja väga paljud neist on pärit võõrkeeltest. Kuidas neid õigesti hääldada?

  • foto
    Täna "Vasaras": Tean või arvan?
    03.02

    Sel nädalal räägib Vikerraadio kultuuriline arvamussaade "Vasar" teadmise ja arvamise vahekorrast. Saade võtab jutuks, kui palju esineb meie avalikus ruumis uusi ja vanu mõtteid ning kuhu on tänapäeval kadunud komme viidata allikatele ja pidada meeles tsitaatide autoreid. Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.

  • foto
    Keelesäuts. Mida kostab?
    30.01

    Mis te arvaksite, kui kuuleksite kedagi rääkimas nii või loeksite niisugust teksti?

  • foto
    Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?
    29.01

    Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

  • foto
    Meelis Oidsalu: kolm põhjust, miks sõda on parem kui kultuur
    26.01

    Millegi vahetu kasulikkus ei pruugi määrata selle moraalset väärtust, nii nagu pelk tunne, et miski on hea, ei tee seda nähtust või käitumisviisi iseenesest soovitavaks, ega võrreldamatuid asju võrreldavaks, leiab Vikerraadio uus kommentaator Meelis Oidsalu.

  • foto
    Jonatan Vseviov: Trumpi presidendiks saamises väljendub ühiskonna muutuseihalus
    24.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli poliitikavaatleja Jonatan Vseviov, kellega arutleti selle üle, mida räägib Donald Trumpi presidendiks saamine ühiskonna kohta laiemalt.

  • foto
    Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood
    23.01

    USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada.

  • foto
    Keelesäuts. Pudrukauss on laual, idee samuti
    23.01

    "Eksperdi arvates võiks uus valitsus kinnisvaramaksu teema lauale tõsta." "Ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual." "Alampalga tõus peaks olema laual." Tänu hiljuti lõõtsunud poliitilistele tõmbetuultele kõlavad need laused küllap tuttavalt. Lisaks teame, et kui keegi ütleb, et "idee (või teema) on laual", siis ei pea ta silmas üht kindlat, päris lauda. Tahetakse hoopis öelda, et üks idee on arutamiseks välja pakutud või on tehtud ettepanek idee käiku lasta.

  • foto
    "Plekktrummi" külaliseks on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov
    23.01

    23. jaanuari "Plekktrumm" vaatab maailmapoliitikat ja analüüsib seda. Külas on poliitikavaatleja Jonatan Vseviov.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Mihhail Lotman: kas raamat on igand?
    18.01

    Professor Mihhail Lotman märkas, kuidas Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele ja avaldas sellest kirjutise oma blogis, millest puhkes tuline diskussioon. Avaldame ka tema selgituse ja arvamuse toimunule.

  • foto
    Mihhail Lotman. Barbaarsuse pealetung
    18.01

    Tartu Ülikooli raamatukogu viskab oma raamatuid prügimäele. Professor Mihhail Lotman sattus märkama.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Imbi Paju: kas meie ühine kultuur suudab päästa maailma?
    16.01

    Iga ajalehelugu, iga televisiooni või raadio poolt vahendatud arutelusaade, kus väljendub mure, et Trump ja Putin hakkavad varsti maailma ressursse jagama ja Eesti koos teiste Baltimaadega läheb Venemaa mõjupiirkonda, loob ohutunde. Need tõstavad paljude Baltikumi elanike alateadvusest meelepildid poliitilistest ähvardustest, piinamistest, küüditamistest, põgenemisest...

  • foto
    Muusikaivadega idupidu
    14.01

    Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel, kirjutab Henri Roosipõld Sirbis.

  • foto
    Rein Raud: eriti praegune maailm vajaks Zygmunt Baumani pilku
    10.01

    Eile andsime teada mõtleja ja sotsioloogi Zygmunt Bauman surmast. Tallinna Ülikooli kirjastus koostas nekroloogi, milles Baumani sõber Rein Raud iseloomustab lahkunut uskumatu võimega hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga.

Kultuuriväljaanded

Akadeemia KUNST.EE Sirp Värske Rõhk Teater.Muusika.Kino Vikerkaar Looming Muusika Keel ja Kirjandus Loomingu Raamatukogu