Tõnu Karjatse filmikomm. Hoiatuseks ja soovituseks

"Kalatüdruk Dory" (Foto: kaader filmist)
Tõnu Karjatse
5.09.2016 14:56
Allikas: Klassikaraadio "Delta"
Rubriik: Film

Hooaja esimese filmikommentaari jagan pooleks: hoiatuseks ja soovituseks. Hoiatuseks vaatamata sellele, et kunsti üle levinud arvamuse kohaselt vaielda ei tuleks. Võib vaid arvata, kes on sihtgrupp Dan Kani ja Daniel Schweinerti "Taskunoamehele" (2016), mis sai tänavu Sundance’il parima lavastajaauhinna.

Esimese poole tunni põhjal võib eeldada, et see film meeldiks neile, kelle lemmikfilmide hulka kuulub näiteks "American Pie" kõigi oma järgedega (1999-2012). Hea maitse piiride ületamises pole Hollywoodi meelelahutuskinos midagi uut, labasusega hiilgav "Taskunoamees" võib aga petlikult mõjuda neile, kes usaldavad Sundance’i kui teatud sõltumatu kino kvaliteedimärgi ega tea, et selle taga võib peituda ka lihtne allapoolevööd nalju täis pikitud pildirida.

"Taskunoamees" räägib üksikul saarel lootuse kaotanud ja enesetappu üritavast Hankist (Paul Dano), kes kõri ümber pingule tõmbuvast silmusest välja rabeleb, kuna märkab kaldale uhutud kahvatut tüüpi (Daniel Radcliffe). Saarelt pääseb Hank arvatava laiba kõhutuulte abil ja kodutee leidmiseks elustub kahvatul, suust joogivett välja purskaval kehal veel üks organ. Seda filmi võis küll olla lõbus kirjutada ja teostada, kuid seda pole põrmugi lõbus vaadata. Tuleb tunnistada, et mingil määral taandub see hukkamõist esteetilisele maitsele, kuid paistab, et ka lavastuse eest antud auhind Sundance’il oli liiast, kui arvestada seda, kui palju tehakse fantaasiarikkaid filme reaalsuse hägustumisest. Et teada saada, millega "Taskunoamees" lõpeb, peaks seda minema teist korda vaatama. Esimese poole tunniga sai aga piisavalt selgeks see, et kogu film ongi üles ehitatud samasugustele naljadele, mis peaksid üks teist üle trumpama. Kuhu see oleks viinud, tõesti ei tea.

Tänase filmikommentaari soovitus on aga hoopis perefilm "Kalatüdruk Dory", mille juures võib väsinud vanem ka rahulikult korraks tukastada, filmi sõnumit mööda laskmata. Pixari ja Disney kompanii 3D-tehnikas valminud kalatüdruku lugu räägib uudishimulikust sinisest ookeanikalast Doryst ja tema sõpradest, keda ta kohtab seiklusrikkal teel tagasi koju. Uudishimu viib Dory välja kodusest akvaariumist, nagu neid võib kohata Ameerika veeparkides ja ta võtab nõuks oma vanemad uuesti üles otsida, saades seejuures üle ka oma peamisest puudusest, peaaegu olematust mälust.

"Kalatüdruk Dory" on lugu sõprusest, ühtehoidmisest ja teineteise aitamisest. Siin pole kahemõttelisi nalju ega närvidelekäivaid tegelaskujusid, millega Hollywoodi animafilmides püütakse pahatihti meeldida kinos igavlevatele pereisadele. Suuresilmse kalatüdruku seiklused on peaaegu vabad soorollidest, koomika on targalt vaoshoitud ning tegevus hoiab kütkes ka neid, kelle esimene eelistus kinos on võibolla hoopis üleelusuurused märulifilmid. Tagasihoidlikult on "Kalatüdruk Dory" tegijad suhtunud ka 3D võimalustesse - midagi ei muutu segavaks ja efekte pole tehtud efekti enese pärast. Õigupoolest on isegi raske leida põhjust, miks peaks see film olema just 3D-s. Mu seekordse kinokaaslase, seitsmeaastase tütre arvates, kellele see oli esimene niinimetatud prillifilm, oli ainuke vahe selles, et nende prillidega muutus pilt teravamaks. Erilist vaimustust ta kolmanda mõõtme sissetoomise vastu kinokunstis seekord üles ei näidanud, küll oli aga film ise tema arvates tore.

Autorid Andrew Stanton, kes tegi ka animamenuki "Kalapoeg Nemo" (2012), ja Angus MacLane on seadnud eesmärgiks väiksele vaatajale arusaadava loo edasiandmise, kusjuures käsitlemata ei jää ka tõsisemad probleemid nagu keskkonnareostus ja loomade õigused kalade näitel. Inimesed on kalatüdruku loos pigem juhmid kõrvaltegelased, kes selle segaduse tekitanud. Filmi peategelaste, inimlike kalakeste peamine soov on vabadus, mille saavutamise nimel on nad valmis tegema ka selgelt ülejõukäivaid pingutusi.

"Kalatüdruk Dory" on positiivselt laetud pildike humanistlikest väärtustest ja toimib nii ka omamoodi sotsiaalse õpikuna neile, kes oma kooliteed alles alustamas.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar