Arvustus. Kaks vastandlikku sõjafilmi, muinasjutt vs. realistlik vastupanuvõitlus
Uued filmid kinodes
"Liitlased"
Režissöör: Robert Zemeckis
Osades: Brad Pitt, Marion Cotillard, Jared Harris, Matthew Goode, Lizzy Caplan
Hinne: 4/10
ja
"Operatsioon "Antropoid""
Režissöör: Sean Ellis
Osades: Cillian Murphy, Jamie Dornan, Toby Jones
Hinne: 6/10
Kinodesse on väikese vahega jõudnud kaks Teise maailmasõja teemalist filmi, mõlema fookuses on vastupanuvõitlus ning peaosades on suured staarid. Üks neist on nõretav romantikafilm, üsna kehvapoolne, teine aga paranoiast pungil paatoslik vastupanufilm, mis hoolimata üllast eesmärgist ja vägagi realistlikust hirmumeeleolu edastamisest jääb samuti pigem viletsaks. Ühe komistuskiviks on liigne pinnapealsus, ebausutavad loo arengud ning liigne magusus, teise komistuskiviks aga vastupidi, liigne detailitäpsus, liiga aeglaselt arenev ekraanilugu ja liigne kibedus või tõsidus. Kui teil on kange soov vaadata sõjafilmi ja peate valima ühe neist kahest, siis pigem soovitaksin siiski viimast, filmi Tšehhi vabadusvõitlejatest nimega "Operatsioon "Antropoid"". Räägin siiski lähemalt mõlemast.
Filmis "Liitlased" on peategelasteks spioonide paar Max Vatan (Brad Pitt) ning Marianne Beauséjour (Marion Cotillard). Max on britt, Marianne prantslanna. Kuna treileris on sellele juba selge vihje antud, siis ütlen ka ära, et hiljem selgub, et Marianne on topeltagent ja pole üldse see, kellena end esitleb. Aga esialgu on lugu meelas. Kaks spiooni kohtuvad Casablancas, kus nad teesklevad abielupaari. Kuigi mees on alguses intiimsuste suhtes tõrges, muudab ta üsna kiiresti meelt, paarike seksib keset kõrbe liivatormis ning juba päev hiljem on mees naisele teinud abieluettepaneku ka päris elus.
Vahepeal on nad nagu muuseas maha lasknud fašistliku Saksamaa saadiku ning edukalt põgenenud. Üldse juhtub selles filmis palju asju nagu muuseas ja täiesti arusaamatul moel. Mingeid erilisi raskusi või takistusi paarikese teele ei veeretata, igal juhul nendesse ei süveneta. Õigupoolest ei süveneta selles filmis üldse millessegi, mis tekitab ridamisi palju vastuseta jäävaid küsimusi. Kas Max on ikka oma maa patrioot ning mida ta hindab? Esialgu presenteeritakse teda kui tõsimeelset vabadusvõitlejat, kes ei soovi eraelu ja tööasju segada, siis aga muutub ta sõrmenipsust hoopis romantikust õilishingeks, kes on valmis reetma oma kodumaa, et päästa armastatud naist.
Paaril sünnib nagu muuseas laps, küll pommirahe all, aga tühja sellest, küll sõjaaja kitsikuses, aga tühja sellest, laps on rahulik ja rõõsa, näib, et väga hästi toidetud ning enamiku ajast vaid magab, hoolimata õhurünnakutest või lärmakast peost. Tõsi, ühe koha peal ta siiski hakkab ka nutma, siis kui kõrval püssi lastakse, aga see oleks vist isegi kõnealuse filmi jaoks liig, kui laps ka sel juhul vaikselt edasi laliseks. Lapse emal ei näi olevat mingit probleemi väsimusega või alatoitumusega, ta on endiselt sätitud soenguga, kenasti jumestatud ning väga seksimaias kiisu.
Tema salaelust spioonina ei saa me suurt midagi teada, sellele puuduvad igasugused vihjed, kuni ühel päeval ilmub vastuluure agent, kes teatab, et asjad on nüüd nii, et tegemist võib olla hoopis saksa, mitte prantsuse spiooniga. Selline asjade keerdkäik võib niimoodi kirjapanduna tunduda põnev, kuid film ise on paraku lihtsalt lame limane ila, mis ei kaunista ei Brad Pitti ega Marion Cotillardi CV-d. Mõlemad on palju võimekamad näitlejad, siin on nende rollid nii totralt üheplaanilised, et jääb üle vaid piinlikkust tunda ja loota, et see film kiiresti unustustehõlma vajuks. Midagi karjuvalt halba kumbki näitleja küll ei tee, kuid neil pole ka erilist võimalust millegagi rabada või üllatada. Minu jaoks oli film üsna suur pettumus. Kahetsusväärne, kuidas on kulutatud suurel hulgal raha ja energiat ning tulemuseks on saadud see lääge püdel ollus, mis ei vääri ei ovatsioone ega tegelikult ka kinokülastust.
Filmi režissöör Robert Zemeckis on teinud ju küll häid filme, mainida võib näiteks "Forrest Gumpi" (1994) või "Polaarekspressi" (2004), muidugi ka "Tagasi tulevikku" filme (1985, 1989 ja 1990), kuid "Liitlaste" filmiga ta paraku mineviku saavutuste tasemele ei tõuse. Ilmselt puudus tal piisavalt hea käsikiri, lugu oleks pidanud veel kõvasti arendama ja lihvima, enne kui sellest hakata filmi vormima. Stsenaariumi autoriks on Steven Knight, kelle seni üheks parimaks tööks on "Pawn Sacrifice" (2014) maletaja Bobby Fischeri elust, rohkem on ta kirjutanud seriaalide stsenaariume. Raske öelda, mis täpselt juhtus, et lugu nii pinnapealne ja detailivaene tuli, kuid selge on see, et tegemist on ebaõnnestumisega, parimal juhul vaid nõrga keskpärase tulemusega. Kahju.
"Operatsioon "Antropoid"" keskendub vastupanuliikumisele Tšehhoslovakkias, kus grupp põrandaaluse liikumise esindajaid tegutseb eesmärgiga mõrvata SS-kindral Reinhard Heydrich, kes külvas tšehhide seas palju surma ning kelle kaugemaks eesmärgiks oli kogu Euroopa juutidest lagedaks teha. Tšehhide operatsioon õnnestus, kuid seda väga valusa hinnaga.
Film on edasi antud väga aeglases tempos, kuid sellegipoolest on ka siin mõnest teemast ülelibisemisi. Kui midagi sellele filmile ette heita, siis seda, et see on liiga raskemeelne ja tõsine, kuid teisest küljest jälle ka teema ise on raskemeelne ja tõsine. Siin on igal juhul suurepärane näitlejate ansambel, on nii meestegelasi kui naistegelasi, mis on sõjafilmi puhul suur boonus, seda enam, et kujutatud naisedki osalevad vastupanuliikumises ning oskavad relva käsitseda, mitte pole ainult silmailuks ekraanile toodud.
Tegelased on intelligentsed, ettevaatlikud ning tegutsevad läbimõeldult. Film annab suurepäraselt edasi selle hirmu ja ängistuse meeleolu, mis sõja ajal valitses. Ma küll ei ole seda omal nahal õnneks kogenud, kuid film on nii ehe, et viib vaataja otse selle paranoia keskele ning paneb sügavalt teema üle järele mõtlema. Hoolimata sellest, et tahaks filmi pigem kiita, tahaksin samas ka seda vaos hoida, sest ikkagi jäi peale tunne, et film oli kuidagi liiga pikk või üheülbaline. Liiga veniv. Kui eelnevalt kirjeldatud filmis oli liiga palju filmilikke liialdusi, mis tegid selle niruks, siis siin oleks võinud veidike liialdusi siiski olla. Lugu mõjus liiga realistlikult ja rusuvalt.
Kui te ei pelga seda ängistavat emotsiooni, mida sõda tekitab, siis kindlasti vaadake "Operatsioon "Antropoid"" ära. See pole mingi märul, suurem osa ajast ollakse lihtsalt kuskil nurga taga hirmul ja kavandatakse rünnakut. Hollywoodilikust paugutamisest on asi kaugel. Siin on tõsine, sõna otseses mõttes tõsine film tšehhi kangelastest, kes andsid oma elu selleks, et maailm paremaks muuta.
Peaosades näeme siin muuseas "Viiekümnes hallis varjundis" meespeaosa mänginud Jamie Dornanit ning "Inceptionist" tuntud Cillian Murphyt, aga ka tõelist tšehhi päritolu näitlejatari Anna Geislerovát. Tšehhi näitlejaid on ekraanil teisigi, tegijad on asja juures olnud südame ja hingega. Kui jaksate süveneda, saate kindlasti hingeraputava elamuse.
"Liitlased":
"Operatsioon "Antropoid"":
Toimetaja: Madis Järvekülg