Tristan Priimägi tutvustab kolme uut mängufilmi
Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas tänases "Terevisioonis" kolme uut filmi: "Fantastilised elukad ja kust neid leida", "Saabumine" ja "Hacksaw Ridge'i lahing".
"Fantastilised elukad ja kust neid leida" režissöör David Yates
"See on selgelt selline nišitoode ühest võlurist, kes läheb Ameerikasse mingit asja ajama ja tal on kohvritäis elukaid, kes pääsevad valla. See on selline kujuteldav reaalsus, mis on meile Harry Potteri maailmast tuttav, kus võlurite maailm eksisteerib koos meie omaga, aga hoitakse seda justkui lahus. Aga seal filmis tänu sellele intsidendile kipuvad nad segunema tuues kaasa erinevaid tagajärgi. Film ei ole nii selgelt lastefilm, mõnes stseenis on selline erootiline alatoon, mis Potteri maailmas oleks mõeldamatu. See skript on pisut nagu auklik, aga see ei vähenda selle filmi väärtust, eriefektid on väga ägedad. Igasuguseid elukaid on välja mõeldud ja seda kõike raamib mingisugune ökosõnum, et käituge looduses normaalselt. Selline inimlik loodusesõbralik sõnum on ka."
"Saabumine" režissöör Denis Villeneuve
"Film räägib sellest, mis siis saab, kui meid külastab mingisugune teine tsivilisatsioon, kes ei ole kohe otseselt agressiivne. Lugu on siis sellest, et kuidas nendega kontakti saavutada, et tekiks mingi kommunikatsioon. Äärmiselt huvitav, et filmi peategelane on tõlk, mitte kõige glamuursem amet ilmselt. Väga hästi on samm-sammult näidatud, et kuidas siis otsitakse seda kontakti tulnukatega. Mõtlemisainet on päris tublisti. Mulle meeldib, et mingis mõttes on sellel Ameerika filmil sotsialistlik moraal et meie püsimajäämiseks on vajalik valmisolek jagamismajanduseks. Et kui me jagame oma informatsiooni ja oma võimalusi, siis üheskoos me saame inimkonnana jõuda järgmisele tasandile. Ja äärmiselt intrigeeriv on see, et ta üritab laiali lammutada meie lineaarset arusaama ajast. Et kuidas nende tulnukate aja mõiste on hoopis midagi teistsugust ja seda on proovitud nii visuaalselt kui selgitades lähemale tuua, mis iseenesest minu meelest töötab päris hästi. Siin on päris veenvalt näidatud, mismoodi võiks olla ajataju, kui me ei kulge ainult punktist a punkti b, vaid me tajume kogu seda teekonda, mis meile on antud."
"Hacksaw Ridge'i lahing" režissöör Mel Gibson
"See on nüüd sada protsenti kristlik film. Peategelane tahab minna sõjaväkke, aga keeldub kätte võtmast relva, kuna tema usulised tõekspidamised seda ei luba ja nii sööstabki ta lahingusse käes oma armsama antud piibel. Ma ei kujuta ette, kas ma suudaksin seda tõe pähe võtta, kui keegi seda mulle kirjeldaks. Esimene vaatus ongi väga vanamoeline ja on natukene arusaamatu, mis seal toimub ja milleks seda vaja teha on. Aga kui lahingstseenid peale hakkavad, siis need tõmbavad täiesti jalust, ei jää hingetõmberuumi. Mel Gibson on tõestanud korduvalt, et ta on action-stseenide meister. Loomulikult ta kristlasenda opereerib väga suurte sümbolite ja väga suurte kujunditega, mis halvimatel hetkedel sarnanevad isegi mingisuguse saientoloogilise reklaamvideoga. Mingi nurga alt see hakkab kõik väga hästi tööle. Tegelikult mõjuba ta samamoodi nagu üks hea jutlus mõjuma peab. Sa tuled kinost välja ja tunned, et oled ka inimesena kuidagi natukene arenenud, natukene parem. See üllas optimistlik noot jääb ka pärast seanssi kajama. Õige katoliiklasena on Gibsonile alati meeldinud ka korralik veresaun, sellest seal ka ilma ei jää."
Toimetaja: Madis Laur