Helene Vetik: tõsiduse ja klassika asemel võiks eesti animafilmides katsetada elektroonilise muusikaga

Video
Valner Valme
4.05.2016 11:43
Rubriik: Film

Tõnu Pedaru ja Helene Vetik vaagisid "OPis" kaht uut eesti animafilmi: Priit Tenderi "Linnugripp" ja Helen Undi "Siseilmadest väljas".

"Priit Pärna kohalolek on ikka tunda nende filmide puhul," märkis ajaloolane, kultuurikriitik ja filmihuviline Tõnu Pedaru. "Aga kui vanameister ise on alati hästi vaimustav ka oma huumoriga ja eriti viimasel ajal ka meeldivalt sensuaalsuse või erootikaga, siis nendel noorematel tegijatel on maailmavalu, mis vajab lahendamist. Helen Undi filmis on inimesed natukene zombistunud oma igapäevastest asjadest ja vajaksid uut hingamist, midagi on nagu tasakaalust väljas. Inimesed keskenduvad nagu liialt mingitele oma argistele asjadele ja tegelikult nad ei märkagi, et midagi kosutavat on siinsamas kõrval."

"Priit Tenderi puhul oli igapäevase uudisvoo asju, kus meil on tegelikult juba aastaid erinevad epideemiad ja viirused, mis me ümber on ja mõneti me oleme nendega harjunud, aga samas on see ühendatud vana mütoloogiaga ilmapuust ja paradiisist, ja, ütleme nii, et seal see madu-naine on päris erootiline. Ja lõpp ei ole traagiline, vaid elu läheb edasi," nentis Pedaru.

Disainer ja animafilmispetsialist Helene Vetik keskendus muusikale filides. Helen Undi "Siseilmadest väljas" muusika on loonud Liisa Hirsch ja Priit Tenderi "Linnugripile" Märt-Matis Lill.

"See oli siin päris oluline," ütles Vetik. "Alati animatsioonis ei ole kõnet, muusika räägib karakterite asemel ja on nende keeleks ja naljakas oli see, et esialgu läks "Siseilmadest väljas" mul tööle ilma helita, ma ei saanud kuidagi arvutist telekasse neid helikanaleid ühendatud ja ma vaatasin seda mõnda aega ilma helita. Ja siis ma endamisi mõtlesin, et ah niikuinii on seal mingi viiulite präuksumine, ja nii kui ma heli sisse sain, siis hakkasid viiulid präuksuma. Selles mõttes oli see üpris etteaimatav, selles ei ole midagi halba, aga eesti animatsioonis on tihti konkreetne muusikaline lähenemine, pole kuulnud, et järsku oleks süntpopp sisse tulnud või räppi kasutatud. Võib-olla see on üks asi, mille peale mõelda, kui tahad vürtsitada oma animatsiooni, siis absoluutselt lahti öelda sellest, kuidas nii-öelda täiskasvanute multikates muusikat tehakse, vaid teha täiesti teist moodi."

"Aga kui ma lihtsalt oma peas paneksin käima mingi Zebra Islandi loo või mis iganes, siis emotsioon muutuks täiesti, film saavutaks mingi uue dimensiooni, see on selline katsetamise värk. Sama tõsidus, sama klassika, aga tahaks, et võetaks mõni elektrooniline muusik ja antaks võimalus ka mitte orkestrantidele, vaid kellelegi arvutinokitsejale teha mingeid täiesti uusi helisid, mis oleks spetsiaalselt selle animatsiooni jaoks loodud," märkis Vetik. 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar