Ilus aasta 67. "Keskpäevane praam"
1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Tekste avaldab ka kultuuriportaal.
Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates tänasest, 6. märtsist kell 8.50, esimesena rääkis Urmas Vadi filmist "Keskpäevane praam", mis linastus 1967. aastal.
"1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Peale selle toimus ja sündis nii mõndagi. Näiteks esilinastus film "Keskpäevane praam", režissööriks Kaljo Kiisk. Paljudel inimestel on unistus, lausa salaunelm teha üks film. Ikka ju öeldakse, et inimene peab oma elu jooksul ehitama ühe maja ja kirjutama raamatu. Raamat ja maja on kuidagi käegakatsutavamad, filmist ei julge enamus unistadagi.
Aga kujutage nüüd korra ette, et teil on võimalus teha film, see oma elu film. Mis te paneksite selle pealkirjaks? Kas te valiksite nendest tuhandestest võimalikest pealkirjadest just "Keskpäevase praami"? Kõlab isegi nagu Keskpärane praam.
Aeg oli selline, filmidel nagu ka raamatutel olid nimed nagu näiteks "Igapäevane leib", "Kivid ja leib", ülistati argielu, inimesed kandsid pruune kasukaid, peas barette. Ja mis siin ikka nuriseda, tegelikult võtab see pealkiri kenasti kogu filmi kokku, on isegi tabav. Sest kogu filmi tegevus toimubki praamil. Ja keset päeva, ka ülekantud tähenduses. Ei mingeid salakeerdkäike, ei mingit Ingmar Bergmanit, ei mingeid öiseid müsteeriume.
Aga siiski siiski! Stsenaariumi autor on Juhan Smuul, ja tema jaoks oli armas kõik, mis merega seotud, olgu selleks või praam. Mis asi on praam? See on üks suletud koht, nagu üksik saar või vangla, kus teadupärast inimloom üsna kiiresti näitab end kogu oma ilus ja inetuses. Nii ka praami peal, keset päeva.
Filmi keskseks sündmuseks on praamil süttiv veoauto, mis paneb kõigi reisijate elud ohtu. Kes kuidas nüüd käitub? Enamus on hirmul, mõni on omakasupüüdlik, mõni argpüks, mõni käitub kangelaslikult nagu minu kallis õppejõud Rudolf Allabert, kes toob välja inimese põlevast autost. Lõpuks läheb kõik siiski õnnelikult, aga elu on andnud oma õppetunni. Üks reisija nendib viimaks – Ise ei ole väsinud, aga hing on väsinud."
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio