"Eesti Lugude" ankeet. Robi Uppin ja Maria Kivirand: kui õnnelik on inimene, kel on tuhandeid virtuaalseid sõpru?
13. jaanuaril jõuab eetrisse selle hooaja teine "Eesti Lugude" film "Mängur", mis räägib Eesti tuntuimast youtuberist HDTanelist. Filmi režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin vastasid mõnedele küsimustele.
Robi Uppin ja Maria Kivirand
Maria Kivirand ja Robi Uppin on lõpetanud BFMi audiovisuaalse meedia ja magistrantuuri dokumentalistika erialal. Koos on teinud mitu lühidokumentaalfilmi: "Urban Tundra”, "Viis nostalgiale”, "Armastus käib kõhu kaudu” ja "Mängur”.
Mis on teie filmi põhiline idee? Miks valisite just sellise teema?
Robi: Meie filmi põhiline idee oli näidata noori ja nende meelelahutuse allikaid tänapäeval. Arvutimängutööstus on maailmas meeletult suureks muutunud ja sellega on kaasnenud ka täiesti uudsed fenomenid. Näiteks on väga populaaseks muutunud sellised tegelased nagu "youtuberid”, kes teevad videosid Youtube keskonda, sellest kuidas nad arvutimänge mängivad ja "streamerid”, kes mängivad oma kodus otseülekandes arvutimänge, nii, et igaüks saab neid otse vaadata ja kommenteerida.
Maria: Meie peategelane HDTanel on üks kõmulisemaid youtubereid ja streamereid Eestis ja teda jälgivad tuhanded noored igapäevaselt oma arvuti vahendusel. Arvuti taga videomängude mängimine ei tundu tegelikult päris elukutse või amet - ometi teenivad paljud mängurid väismaal miljoneid eurosid aastas, nende tegevusi jälgivad kümned miljonid silmapaarid ning nad naudivad popstaarilikke eluviise ja kuulsust. Meie uurime, milline on Eesti youtuberi elu, kas ka siin on võimalik sellest ära elatuda ja kui üksik või õnnelik on inimene tegelikult siis, kui tal justkui on tuhandeid fänne ja sõpru, aga see kõik on virtuaalne.
Kas olete näinud kõiki seniseid Eesti Lugusid? Mis teile sealt meelde on jäänud?
Maria: Kõiki filme ma kahjuks näinud ei ole, aga usun, et suurem osa just viimase viie aasta jooksul tehtutest on tõesti vaadatud. Aga kui midagi välja tuua just meeleolu, tunnetuse ja loo jutustamise osas, siis kõige enam mõjutanud ja meelde jäänud Marianne Kaarti "Saare võimalikkusest”, Madis Reimundi "Sisekõla” ja Moonika Siimetsa "Moekoer”.
Robi: Mina ka kahjuks ei ole näinud kõiki filme ja tõstaks samuti välja just need kolm lugu.
Miks otsustasite osaleda Eesti Lugude sarjas?
Maria: Mulle väga meeldib Eesti Lood formaat. 28 minutit on just paras pikkus, kus saab mõne sündmuse või loo ümber mõtiskleda, vaatajas huvi tekitada ja avada ukse mõnda uude ja põnevasse maailma. Lisaks on see ka suurepärane formaat, kus just alustanud filmitegijad saavad end proovile panna. Meil on see teine Eesti Lood film, esimese "Armastus käib kõhu kaudu” tegime kaks aastat tagasi ja nende filmidega olen väga palju juurde õppinud nii produtsendi, monteerija, kui režissöörina. See on hästi tore, et igal aasta teevad filme ka täiesti uued tegijad, kes saavad end tõestada, proovile panna ja läbi filmi tegemise ka areneda.
Milliseks peate Eesti Lugude positsiooni Eesti dokumentalistikas?
Robi: Minu meelest on Eesti Lood väga oluline formaat nii filmitegijale, kui vaatajale. See on nagu ajaloo kroonika, mis kaardistab antud aasta või ajajärgu sündmused, meeleolud ja need teemad, mis filmiteijatele korda lähevad. Tore on see, et valitakse välja ka niivõrd erinevaid lood, mis filmideks saavad. Näiteks selle aasta kaks esimest filmi on temaatikalt väga erinevad. Peeter Vihma film rääkis noortest, kes otsustasid minna maale elama, et saada tarbimisühiskonnast eemale. Meie film "Mängur” on temaatiliselt just selle vastand. Kuigi lõppkokkuvõttes teevad mõlema filmi peategelsed seda, mida nad tõeliselt armastavad.
Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?
Maria: Ma arvan, et dokumentalistika hetkeseis Eestis on väga hea. Meil on vanu meistreid, kellelt on mida õppida, ning lisaks on meil ju ka BFMi magistrantuuris dokumentalistika eriala, mille me mõlemad Robiga mõned aastad tagasi lõpetasime. Ma usun, et dokumentaalfilmide loomiseks on tehtud väga hea pinnas. Iseasi on aga filmide kättesaadavus, mis loodetavasti pareneb.
Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?
Robi: Väga raske on välja tuua ühte parimat. Igal tegijal on oma käekiri, meeleolu ja teemad mis kõnetavad. Aga Sulev Keeduse "Jonathan Austraaliast” mõjus omal ajal väga sügavalt.
Maria: Mulle meeldivad samuti väga poeetilised ja jälgivad dokumentaalfilmid, kus vaataja saab filmimaailma sisse sukelduda läbi "kohalolu”. Ühtegi filmi teistest paremaks ma aga nimetada ei julgeks.
Film "Mängur" on eetris 13. jaanuaril kell 22.40 - vaata tutvustavat klippi: