Tõnu Karjatse filmikomm: Gosling ja Crowe teevad Laureli ja Hardyt

"Head tüübid" (The Nice Guys) (Foto: kaader filmist)
Tõnu Karjatse
3.06.2016 11:00
Allikas: Klassikaraadio "Delta"
Rubriik: Film

Suvine aeg peaks kuuluma puhkusele, lõõgastumisele, seda on silmas pidanud ka kinokavade koostajad, jättes suvve kergemad, vaataja suhtes mitte eriti nõudlikud filmid. Kinod pakuvad suvel muinasjutte, romantilisi komöödiaid või pretensioonituid põnevikke. Shane Blacki "Head tüübid" (The Nice Guys, 2016) on žanrilt sõbrakomöödia, mis flirdib noir-tüüpi krimipõnevikuga.

Loo keskmes on äpu detektiiv Holland March (Ryan Gosling) ja kerekas väljapressija Jackson Healy (Russell Crowe), kes saavad ülesandeks leida kadunud neiu Amelia. Ülesanne viib mehed kokku pornoäriga ja ühe selle valdkonna staari tapmislooga.

Film algab efektselt: kümneaastane poiss varastab isa voodi alt meesteajakirja ja läheb seda sirvides oma tuppa, tema selja taga sööstab läbi maja mäeveerult alla auto, käib mitu korda üle katuse ja juurde jooksnud poiss leiab auto kõrvalt sellest välja paiskunud pornotähe, kelle pilti ta äsja imetlenud oli. Sama peadpööritavalt sündmustik edasi ei lähe, vaid keskendub kahe tulevase semu kohtumisele ja koostööle, ühendavaks lüliks seesama pornostaari surm ja Amelia kadumine.

Tegevustik paigutub 70ndate lõpu Los Angelesse, täiskasvanute meelelahutusmaailma õitseaega ja -kohta, mida ilmestavad ajastutruud kujunduselemendid nagu värvilised kostüümid, soengud, laiad uhked autod, ja tegelaste seast leiab ka mustanahalise badass'i, mida võib lugeda viitena blaxploitation'i vastukaaluks kujunenud valgete kangelaste filmidele. "Head tüübid" ehitub Marchi ja Healy vahelisele sõprussuhtele, mis areneb nende ühise uurimistöö käigus. Siit ei tasu otsida midagi sellist, mille pärast peaks pingutama mõtlemiskeskust, sest filmi faabula kulgeb oma suva järgi - kui on vaja pööret, siis see ka tuleb, nõudmata eelnevat sisulist ettevalmistust. Pahad on pahad ja head on head, ohvrid jäävad ohvriks ja tegelikud niiditõmbajad paljastuvad lõpus. Üpris skemaatiline ja lihtne linalugu, mis heroiseerib valget meest, kes on otsustanud korra jaluleseadmise oma kätte võtta.

Ainus vahe tõeliste kangelastega on see, et March ja Healy ei tee seda sisemisest kohusetundest, vaid raha pärast, peamiseks vaenlaseks osutub palgamõrvar John Boy (Matt Bomer), kelle tegevus ja stiil on rafineeritum ja cool'im kui peategelastel.

Sisult kandvaaks pooleks muutuvad krimiloo jälgimise asemel Marchi ja Healy naljad, musta huumorit jagub ka kaklusstseenidesse, mille vahel tegelased tarantinolikult filosofeerivad. Samas puudub filmil kandev sisuline selgroog, mis sketšide jada koos hoiaks. Amelia otsimise liin jääb semude vaimutsemisele taustaks ning sõnumit sellest ei kooru, kuigi viitab ärimeeste räpastele mängudele ning Detroiti autotööstuse, organiseeritud kuritegevuse ja pornomaailma seotusele, kuid see pole midagi sellist, mida vaataja ei pruugiks enne teada.

"Nice Guys" on pelgalt õhtusisustus ja publik tuleb vaatama Ryan Goslingi ja Russell Crowe'd. Gosling teeb filmis tola, karu moodi Crowe on kõvem tegelane. Imagoloogiliselt on Marchi ja Healy tegelaskujud aga Hollywoodi komöödiaklassikute Stan Laureli ja Oliver Hardy arendus. Totaka Laureli ja kohmaka Hardyga väntas Hollywood 1920-40ndate vahel 250 filmi, 1970-80ndatel said nad uue elu televisiooni vahendusel ja slapstick-komöödia värvikate esindajatena paigutuvad Laurel ja Hardy ehk "Paks ja peenike" kinoklassikas Charlie Chaplini kõrvale.

Loodetavasti ei võta tänapäeva Hollywood plaani teha Goslingist ja Crowe'st uut Laureli ja Hardyt, ehkki stsenaarium jätab võimaluse arvukateks jätkuosadeks. Blacki filmi senist kassaedu vaadates võib arvata, et vaataja eelistab Goslingi ja Crowe'd näha siiski teistsugustes rollides. Avanädalal jäi "Nice Guys" alla arvutimängu "Angry Birds" frantsiisile, koomiksimärulile "Kapten Ameerika" ja isegi komöödiale "Naabrid 2", mis kõik ka meie kinodes. Ehk siis, saab ka paremini ja suvel on üldse etem lugeda aias võrkkiiges raamatut.

Filmikommid jätkuvad suvel kultuuriportaalis, Klassikaradios tuleb paus.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar