Tristan Priimägi andis pühadeks kolm filmisoovitust
Filmikriitik Tristan Priimägi andis kolm filmisoovitust, mida pühade ajal kinodesse vaatama võiks minna.
"Armastuse ühendriigid" režissöör Tomasz Wasilewski
"Film kandideeris ka Euroopa filmiauhindadel parimale käsikirjale, aga ei võitnud. Film räägib Poolast aastal 1990 läbi nelja või viie naise loo, kes on Poola vabanemisega silmitsi ka samaaegselt iseenese vabanemisega psühholoogilisest ja seksuaalsest surutisest ja kuidas see kõik siis pulbitseb pinnale. Wasilewski näitab, kuidas need naised peavad selle vastleitud vabanemisega kuidagi hakkama saama. Nad kõik nagu otsivad armastust, aga nende käsitlus sellest armastusest on selle repressiivse režiimi poolt niivõrd ära väänatud, et nad tegelikult ei suuda minu meelest inimlikult enam dialoogi astuda enda tunnetega. Wasilewski on väga huvitav näide, et ta on gay-temaatikat käsitlenud oma filmides päris julgelt. Kaks esimest filmi tegi ta süsteemist väljastpoolt ja riiklikku raha nende tegemiseks ei saanud. Nüüd on näha, et Poola film teeb läbi mingisugust uut lainet, nad saavad preemiaid, nad teevad olulistel teemadel filme. Aga süsteem läheb keelamisega isegi nii kaugele, et näiteks televisioonis vahetatakse välja juba väljakuulutatud linastused."
"Tundmatu naise lahkamine" režissöör André Øvredal
"Peaosas on tundmatu naise surnukeha, mille lahkamise ümber kogu see lugu käib. Ma alguses eeldasin, et see on krimilugu, aga siis see keerab ikka väga selgelt horrorisse. Jõuliselt ja veenvalt, nii et on vastik vaadata."
"Maailma äärel" režissöör Rémi Chayé
"Prantsuse animeerija on teinud filmi, mis toimub 19. sajandi lõpus Peterburis. Peaosas on üks aadlitüdruk, kelle perekonnas on mingid saladused ja tema vanaisa on läinud põhjapoolust avastama ja ära kadunud. Tüdruku peale pannakse kohustus ebameeldivaks abieluks, mille eest põgenedes ja perekonna au päästes läheb ta oma vanaisa jälgi otsima. See lugu on tegelikult väga Jules Verne, selline suur seiklus ja tekitab ka samu tundeid, kui nende raamatute lugemine kunagi tekitas. Hästi ilusate pastellidega tehtud film. Koloriit ja joonistusstiil on täiesti isikupärased ja originaalsed. Ilusa poindiga, aga mitte lääge ka. Ja jällegi selline film, mis muidu võiks jääda varju, et soovitan välja otsida."
Toimetaja: Madis Laur