Arvustus. "Ted 2": naljakas, aga lohakas
Uus film kinolevis
"Ted 2"
Lavastaja: Seth MacFarlane
Osades: Mark Wahlberg, Seth MacFarlane, Amanda Seyfried
5/10
Seth MacFarlane on televaatajaid naerutanud juba pikki aastaid. Tema üle kümne hooaja väldanud "Perepead" ("Family Guy") on tihti nimetatud üheks parimaks animeeritud komöödiasarjaks, nii et pole ime, et järjepidevalt edukas ja kiidetud MacFarlane on otsustanud viimastel aastatel oma repertuaari telesarjadelt mängufilmidele laiendada.
Esimene "Ted" võeti vastu kiidusõnadega, see oli igati õnnestunud debüüt. Järgnenud "Miljon moodust Läänes kärvata" sarnast vastukaja aga ei pälvinud – filmi peeti põhjusega ropuks, vaimuvaeseks, ebaõnnestunuks. On ainult loogiline, et MacFarlane pöördus abi saamiseks tagasi vana hea sõbra kaisukaru Tedi poole, kellega korra varem juba näkanud on. Tulemus on "Ted 2" – järg, mida keegi ei vajanud, kuid mis sellest hoolimata hetkel kinodes jookseb.
Erinevalt märuli-, seiklus- ja õudusfilmidest ei ole komöödiatele järjelugude väntamine Hollywoodis sugugi levinud ning esimese osa edu korratakse pigem harva. "Ted 2" näitab selle mustri põhjuseid. Kõik originaalfilmis laitmatult töötanud elemendid on taaskord olemas, kuid tervikuna kaldub tulemus pigem keskpärasuse poole; esimese osa hiilgusele lähedale ei jõuta. Vajaka jääb värskust ja originaalsust, mis just järje puhul eriti olulisel kohal olema peaksid. Tahtmatult tekib tunne, nagu MacFarlane oleks projekti käsile võtnud pelgalt raha pärast, sest oma südant on ta sellesse pannud kurvastavalt vähe.
Filmi peamine murekoht on liigne pikkus. Kaks tundi on sellise komöödia jaoks kahtlemata liiga palju ning seetõttu on stsenaariumisse sisse kirjutatud palju sellist, mis loo arengule kaasa ei aita. Mõnigi seik võib paberil tunduda naljakas, kuid vaatajale mõjub selline pidev augutäide pigem väsitavalt. Õnneks on tegelased valdavalt sümpaatsed, nii et nende seltsis aega veeta – olgugi et üsna otstarbetult – ei tundu vastumeelne.
Kuigi "Ted 2" on tehtud tõepoolest lõdvema randmega kui tema eelkäija, on sel siiski ka helgemad küljed. Huumori vallas on MacFarlane endiselt kõva tegija ning pole sugugi üllatav, et andekaid nalju ka sellesse võrdlemisi elujõuetusse filmi küllaga jagub. Eredalt jäävad meelde Liam Neeson kõrvalosas ja "Family Guy" cutaway stiilis katkend improvisatsiooniteatris; sellist sorti õnnestunud koomikat on oodatult palju.
MacFarlane'i tõmbenumber on alati olnud vahetpidamatu popkultuurile viitamine ning sääraseid vihjeid on siingi uhkelt, võib-olla isegi liigselt – on selge, et päevapoliitika ja muude aktuaalsete teemade üle nalja viskamine ei pruugi kuigi visalt ajahambale vastu panna. Igatahes jagub hetkelist äratundmisrõõmu "Sõrmuste isanda" triloogia, "Jurassic Parki", "Flash Gordoni" (nagu esimeseski osas) kui ka teiste tuntud tegelaste ja filmiseeriate fännidele.
Tuleb tõdeda, et "Ted 2" on olenemata kõigist nõrkustest küllalt meelelahutuslik ja lihtne vaatamine, muret tekitabki vaid vältimatu võrdlusmoment esimese filmiga. MacFarlane'i varasema loominguga rahule jäänud vaatajale sobib tõenäoliselt seekordnegi tükk, aga kriitilisemale kinokülastajale võib teose kohatine lohakus ja kergelt lonkav ülesehitus vastukarva käia.
Treiler:
Toimetaja: Valner Valme