Tõnu Karjatse filmikomm. Meenuvad "Naerata ometi" ja "Olen väsinud vihkamast"

"Pea püsti"
Tõnu Karjatse
26.05.2016 14:24
Allikas: Klassikaraadio "Delta"
Rubriik: Film

Emmanuelle Bercot' psühholoogiline draama "Pea püsti" toob meelde kaks kodumaist linatööd, mis tegelevad raskestikasvatatavate noortega: Hannes ja Renita Lintropi "Olen väsinud vihkamast" (1995) ja Leida Laiuse "Naerata ometi" (1985). Raske on võrdlustest hoiduda, sest hea ja toimiva, lihtsa ning mõjuva looga filmi puhul hakkad paratamatult mõtlema analoogide peale kodumaal.

Mingit otsa pidi lülitub sellesse ritta ka Anu Auna "Polaarpoiss" (2016), kuid Auna filmi rõhk on pigem inimestevahelistel suhetel kui üksikisiku ja sootsiumi vastandusel.

Rohkem näitlejana tuntud Bercot' "Pea püsti" pole noortefilm, ehkki seda võiks vabalt levitada ka noortefilmide festivalidel. "Pea püsti" ongi õnnestunud näide sellest, kuidas teha nii-öelda žanrideülest draamat, mis läheb korda erinevatele vanusegruppidele ja millega võib avada kasvõi Cannes'i filmifestivali.

"Pea püsti" protagonist on 16-aastane Malony (Rod Paradot), kes oma pidurdamatu loomuse ja vägivaldse käitumisega on sattunud pahuksisse võimudega ning keda ähvardab vanglakaristus. Malonyd püüavad päästa tema juhtumiga tegelev kohtunik Florence (Catherine Deneuve) ja poisile määratud pedagoog Yann (Benoit Magimel). Tutvumine talle loomult sarnase Tessiga (Diane Rouxel) toob Malony ellu olulise pöörde.

Mullu Cannes'is parima naispeaosaauhinnaga (osatäitmise eest filmis "Minu kuningas" ("Mon Roi", lavastaja Maiwenn, 2015)) premeeritud Emmanuelle Bercot teab, kuidas näitlejad mängima panna. Nuriseda võib režii ja stsenaariumi kallal, mille juures Bercot samuti tegev oli, kuid näitlejatöö viib üle ka neist madalatest karidest. Peategelast Malonyd mängiv Rod Paradot on toorelt natuurilt lähedane noorele Marlon Brandole, tema tahumatus tegelaskujus on altkulmupõrnitsevat James Deani ja pidurdamatut Vincent Casseli. Paradot'le on Malony roll debüüt filminäitlejana ja seda on Prantsusmaal juba ka hinnatud talendipreemiaga nii aastaauhindade Césaride jagamisel kui prantsusekeelsetele filmidele pühendatud Lumière'ide galal. 20aastane Paradot on ka Bercot' filmi suurim võit. Catherine Deneuve emaliku kohtunikuna ja Benoit Magimel poissi kasvatava pedagoogina on rohkem ootuspärased kehastused. Kõrvalosas mängib Malony süüdimatu ema meeldejäävaks Sara Forestier.

Teemadelt "Pea püsti" midagi uut ei paku, samas on iga lugu kuritegevusele kalduvatest noortest tehtud filmide eepilises universumis siiski omaette maailm ja Bercot' teos lisab siia meeldejääva armastusloo ja mõned südantmurdvad stseenid.

Lavastajana lähtub Bercot sotsiaalkriitilistele mängufilmidele omasest dokumentaalsest stiilist. Lugu antakse edasi võimalikult tõepäraselt, keskendudes eelkõige karakteritele. Operaator Guillaume Schiffman jääb kaameratöös tagasihoidlikuks ja peaaegu märkamatuks, näidates neutraalselt nii Malony armastuslugu kui suhteid võimuesindajate ja teiste kaakidega. Temaatiliselt rõhuasetuselt on Bercot humanistlik, vastandades ekstsessiivse käitumisega nooruki halastamatule võimuaparaadile. Nii Deneuve'i kehastatud kohtunik kui Magimeli pedagoog mõistavad, et vangla tähendaks vaid pöördumatut allakäiguspiraali ja nende eesmärk ongi lisada sellesse kuritegevust tootvasse keerisesse inimlikkust ning noor mees sealt välja tuua.

Mäng käib üle Malony pea – ühel pool on ta narkolembene ema, kes ei vastuta oma tegude eest, teisel halastamatu justiitssüsteem, mis eelistab pigem lapsed selliste vanemate juurest võõrandada. Bercot toob Malony natuuri kaudu välja sellises keskkonnas kasvanud laste sisemise lõhestatuse – neile on eluliselt oluline perekond koos selle mõistva toetuse ja suunava rolliga, seda saamata on nad õppinud välismaailmale näitama inimloomuse jõhkramat külge. Bercot viitab, et kuritegevuse kuristikust võib pääseda teatud tingimustel: eelkõige soodne asjaolude kokkulangemine, mis ilmneb mõistvas suhtumises ja hea tahtega kannatlikes inimestes, kel on voli teha noore inimese saatust mõjutavaid otsuseid. Pealegi tuleb alati loota väikestele imedele, mis meid ümbritsevad ja võimalustele, mis tuleb vaid ära tunda. Bercot annab lootust, et need imed on võimalikud ja vaatajal pole põhjust teda mitte uskuda.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar