Tõnu Karjatse filmikomm. Hea uus eesti film

Vallo Toomla "Teesklejad" (Foto: kaader filmist)
Tõnu Karjatse
13.10.2016 13:19
Allikas: Klassikaraadio "Delta"
Rubriik: Film

Hea uus eesti film - see on märksõna, mille kaudu aasta 2016 võiks meelde jääda. Selle hea uue loovad tänavu täispikkade mängufilmidega debüteerinud noored filmitegijad Triin Ruumet, Anu Aun ja Vallo Toomla.

Vallo Toomla "Teesklejad" esilinastus San Sebastiani mainekal filmifestivalil ja alles nüüd jõudis ka koduvaataja ette, on juba enam mitte niivõrd Eesti kui Euroopa film. Sellisele universaalsusele vihjab pildikeel, süžee ja teemavalik. Samas säilib rahvuslikule kinole ülimalt oluline erand - filmis räägitakse vaid eesti keelt, vaatamata sellele, et tegemist on Eesti-Leedu koostööga. Võib vaid kujutleda, millise poliitiliselt tähendusliku lisamõõtme saanuks "Teesklejad" juhul, kui näitlejate nimekiri oleks samuti olnud rahvusvaheline ning konflikt "omade" ja "võõraste" vahel rahvuspõhine. Kuid see olnuks juba teine film, mida siin pole veel tehtud.

Vallo Toomla "Teesklejate" tegevus toimub üksildases mereäärses moodsa lakoonilise kujundusega majas (arhitekt Emil Urbel), kus 30ndates paar püüab suhtele uut algust leida. Plaani lööb aga segi see, kui nad pakuvad varjualust teisele paarile, kes on linnamürast eemale telkima tulnud. Filmi pealkiri võtab tabavalt kokku linateose temaatika - teeskluse, mis on kattevarjuks otsustamatuse ja arguse taagale, mis rikub mitte ainult mehe ja naise, vaid ka kollektiivseid ja ühiskondlikke suhteid.

"Teesklejad" uurib, kus on piir, millest alates julgeb inimene endale otsa vaadata ja kuidas ta selle piirini jõuab. Stsenaristid Andris Feldmanis ja Liivia Ulman ei tee seda ülesannet vaatajale just lihtsalt lahendatavaks: film kui tekst mängib vaatajaga nii nagu filmi tegelased üksteisega, pannes proovile tähelepanu ja mõistmisvõime. Emotsioonid on mask, läbi mille saab teist poolt suunata, samas võib aga juhtuda, et teine pool võtab mängu liiga tõsiselt ja mäng saab hoopis teise pöörde.

"Teesklejate" trump on tugevates näitlejatöödes. See on nelja näitleja film, psühholoogiline draama, mille väljamängimine eeldab meisterlikkust. Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld ja Mari Abel teevad kõik tugevad rollid, paaride omavahelised suhted on selgelt välja joonistatud ning lavastus toetab näitlejatööd. Pohla ja Võigemasti karakterid teeb keeruliseks see, et nende mäng on mitmetasandiline - selle eesmärk on keerata ümber sõrme ka vaataja. Vihjan sellele, et "Teesklejate" süžeeliini võib vaadata kahte moodi ja kumbki tõlgendus ei ole vale. “Teesklejad” on mõistatuslik film nagu Hollandi lavastaja Alex van Warmerdami "Borgman" (2014), mis "Teesklejate" vaatamise ajal meeltes kummitas. Ka selles filmis toimub tegevus üksikus uhkes ja moodsas elumajas, kuhu võetakse pererahva armust tööle kummaline võõras, kes kirurgilise täpsuse ja järjekindlusega avab väikekodanlikkuse varjatud paise. Pole muidugi eriti oluline, kas ja kuivõrd on Van Marmerdami film olnud "Teesklejatele" eeskujuks, ehkki sarnaneva mitte ainult tegevuskohad, vaid ka näiteks Meelis Rämmeld ja Jan Bijvoet külalistena.

Need ühtelangevused või laenud ei häiri, samasuguseid motiive on maailma filmikunstis kasutatud küllaga, peamine küsimus ongi selles, kuidas seda teha. Vallo Toomla näitab, et oskab tekitada juba tuntud osistest uut kvaliteeti. Head psühholoogilist draamat pole Eesti filmis kunagi liiga palju ja vaatamata arvukatele katsetele on see õnnestunud vähestel. Toomla rakendab laia maailma kinost tuntud võtteid pinge arendamiseks, kujundikeel on sümbolistlik, hõlmates ka algelemente: vesi kui piirisituatsioon, algus ja nullpunkt; sellega seostuvad peegeldused, mis ka semantiliselt "Teesklejate" puhul on tähtsad; välk kui kahe vastandliku laengu kokkupõrke elektriline lahendus, samuti taandatav jumalikule algele, loojale ja karistajale. Toimumispaiga eraldatus taltsutamatute loodusjõudude keskel aitab esile tuua inimeste võltsi pealispinnalisust, ühtlasi rõhutab see looduse tähtsust eesti mentaliteedis.

Toomla on püüdnud säilitada keskteed autorikino ja laiemale publikule mõeldud draama vahel, kaldudes pigem autorifilmi poole. Samas ei lähe Toomla kuigi sügavaks, kaadrite pikkus on mõõdetud ja lugu saab jälgida ka väiksema mõttepingutusega. Seega on "Teesklejad" sobiv näide ühest suunast, kuhu hea uus Eesti film minemas, see on nii festivalide kui kassapotentsiaaliga kvaliteetdraama, millele on lihtne leida kaasrahastust ja levi välisriikides.

Elagu Eesti film!

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar