PÖFF avalikustas põhivõistlusprogrammi
19. Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) avalikustas põhivõistlusprogrammi, kuhu kuulub väga kirev ning žanriliselt mitmekesine valik filme, humoorikatest tragikomöödiatest ajalooliste draamadeni. Ühe dokfilmi kaasprodutsendiks on teiste seas suisa Põhja-Korea. 18 filmi on toodetud 21 riigi osalusega, nendest seitse on maailma, kolm rahvusvahelised ning kaheksa Euroopa esilinastused.
Festivali direktori Tiina Lokk kommenteeris programmi järgnevalt: “Erinevalt meie debüütfilmide programmist asusime siinpuhul uurima autorikino ja “suurema”, kommertspotentsiaaliga filmide ühisosa. Muidugi ei tee me kunagi järeleandmisi filmide kvaliteedi ja originaalsuse osas, otsides ainulaadseid autoripositsioone, mis on säilitanud suhte oma päritolu kultuuriruumi unikaalsusest.”
“Ma olen siiralt õnnelik saadud valiku ja saavutatud žanrilise mitmekesisuse üle, eriti selle tõttu, et osalevad režissöörid on täiesti erinevates karjääri staadiumites. Meil on tegu väga erinevatest kultuuridest ja maadest pärit loojutustamisviisidega, mis küll võistlevad omavahel, kuid samas, mida ühendab ka palju ühist väärtuste ja sõnumite osas,” lisas ta.
Maailma esilinastused
Armeenia režissöör-stsenarist David Safarian, kes naases režissööritooli pärast 20 aastast vaheaega Armeenia-Hollandi-Saksamaa ühisproduktsiooniga “28:94 kohaliku aja järgi”, räägib loo teatritegelaste perekonnast Jerevani elektrikriisi ajal 1990ndate alguses.
Safarian, kes on kunagi töötanud ka koos legendaarse Andrei Tarkovskiga, loob ülimalt personaalse ning poeetilise filmikeele, mis koosneb huvitavast reaalsuse ja fantaasia, mineviku ja oleviku segamisest, meenutades kohati 70ndate ja 80ndate autorikino.
Hinnatud Bulgaaria dokumenaalfilmide lavastaja Iglika Triffonova, kelle esimene film “Kiri Ameerikasse” võitis Istanbulis žürii eriauhinna, esitleb festivalil oma mängufilmi, Bulgaaria-Rootsi-Hollandi ühisproduktsiooni “Prokurör, kaitsja, isa ja poeg”.
Tegu on tõestisündinud lool põhineva emotsionaalselt pingelise draamaga Haagi tribunali ühest kaasusest, kus mõisteti kohut serblase Miroslav Deronjić, keda süüdistati 64 moslemi surmale määramises. Vaatajale avatakse lugu mitmest perspektiivist: ülipühendunud prokurör, keerulises moraalses positsioonis kaitsja, üks sõdurist tunnistaja ja tema isa, kes pole poega aastaid näinud.
Filmiga “Konflikti tsoon” Moskva Filmifestivalil Hõbekaru võitnud Vano Burduli viib meid Gruusia-Vene ühisproduktsioonis “Külmunud purskkaevude suvi” kirevale teekonnale läbi Tbilisi tänavate, hoovide, verandade ja magamistubade. Tegu on kui luulekoguga erinevate linnaelanike ja turistide lugudest, mis räägivad armastuse ja sidemete otsimisest, aga ka nende kaotamisest.
Teekond - nii füüsilises kui religioosses mõttes - on ka kesksel kohal Mehhiko filmi “Hauakiri”, mille kolm konkistaadorist peategelast on 1519. aastal missioonil leida aktiivselt vulkaanilt dasi tungiva Hernan Cortezi armee tarbeks väävlit.
Režissöörid-stsenaristid Rubén Imaz ja Yulene Olaizola (kes on auhinnatud festivalidel nagu Fribourg ning Buenos Aires oma filmiga “Shakespeare’i ja Victor Hugo intiimsused”) uurivad kolme mehe füüsilisi ning emotsionaalseid katsumusi, nende meenutusi kodumaast ja senistest veristest vallutustest Uues Maailmas. Taustal ilutsevad vapustavalt ilusad vaated, mis on teravas kontrastis ähvardava vulkaaniga, mis iga hetk purskama võib hakata.
Režissöör-stsenarist Marian Crisan (auhinnatud Locarnos ja Buenos Aireses filmi “Morgen” eest ning pälvinud Cannes’is Kuldse Palmioksa lühifilmi “Megatron” eest) tekitab Rumeenia filmis “Orizont” kasvavalt rõhuva vangistuse- ja ebaõiglusetunde, kui maapiirkonnas hotelli avanud perekonda hakkavad külastama kohalikud “katust” pakkuvad, ebaseaduslikud puiduärimehed.
Nähes maha surutud alandustundega, kuidas võluv Zoli tema elu juhib ning naise südant võlub, hakkab muidu vaoshoitud perepea Lucian vastumeetmeid otsima.
Veelgi veidrama armukolmnurga leiab aga Sri Lanka filmist “Las ta nutab”. Režissöör Asoka Handagama (kes on teostega “Lennates ühe tiivaga” ja “Tema, siin, pärast” võitnud auhindu nii Tokyos kui San Sebastianis) esitab loo ühe ülikooliprofessori afäärist noore tudengiga, kes õppejõu naist terroriseerima hakkab. Seistes silmitsi avaliku alandusega astub naine ootamatu sammu ning kutsub neiu abielupaari juurde elama, paisates koduse olukorra täiesti tundmatule territooriumile.
Auhinnatud Läti autorikino esindaja Laila Pakalnina naaseb Tallinna Läti-Eesti ühisproduktsiooniga “Koidik”, mis on omamoodi tõlgendus Nõukogude Liidu fiktiivse kangelase Pavlik Morozovi loost. Noor Pavlik sai musternäidiseks lojaalsest nõukogude kangelasest, kui ta oma riigireeturist isa võimudele üles andis.
Filmi ühes tõukejõuks on just see totalitaarsele režiimile omane traditsioon ülistada kangelaste kujundeid, sisendades alaväärsustunnet kõigisse, kes seda staatust paratamatult saavutada ei suuda.
Rahvusvahelised esilinastused
Kommunistliku režiimi iseärasused on uurimise all ka hinnatud dokumentalisti ja aktivisti Vitaliy Manskiy (“Gaasitoru”) dokumentaalfilmis “Päikese all”, mis räägib sellest, kui keeruline on Põhja-Koreas dokumentaalfilmi teha.
Pärast seda, kui Manski oli saanud filmimiseks loa, võtsid tema võtetted sisuliselt üle Põhja-Korea esindajad, kes kõiki stseene ja dialooge oma nägemuse järgi lavastama hakkasid. Manski esitab meile aga salaja filmitud teose, mis paljastab julgelt ja laastavalt totalitaarse režiimi ideoloogilised mahhinatsioonid, suutes samas luua ka muljetavaldavalt tugeva emotsionaalse sideme represseeritud tavainimestega.
Oma teises filmis “Pruut” on Hispaania režissöör Paula Ortiz loonud võimsa ekraniseeringu Federico Garcia Lorca näidendist “Verepulm”. Selle keskmes on lähedaste lapsepõlvesõprade kolmik, kelle senised suhted seatakse küsimärgi alla siis, kui kaks neist otsustavad abielluda.
Ortiz elustab filmis kõik teose sümbolistlikud kujundid ning loob väga pineva atmosfääriga meistriteose, mida toetavad tugevad osatäitmised juba palju tunnustust pälvinud noortelt Hispaania tähtnäitlejatelt.
Vene filmi “Pime armastus” kujutab Berlinalel auhinnatud režissöör Aleksandr Kott kujutab nauditavate rütmimuutuste ja tundliku kunstnikupilguga ühe mehe lõpmatuseni muutunud maailmatunnetust ja hingeelu pärast ootamatult pimedaks jäämist. Traagilise sündmusega kaasneb aga lohutus naise nimega Nadežda (sümbolistlik nimi tähendab eesti keeles lootust) näol, sest tegu võib olla tema eluarmastusega. Peamiseks takistuseks on aga naise abikaasa.
Euroopa esilinastused
Magusmõrkjas Saksa komöödias “Happy Hour” lähevad kolm nüüdseks vallalist keskealist meest Iirimaale lõbureisile, mis peagi suureks väljakutseks osutub. Režissöör Franz Mülleri film on suurepärane näide sellest, kuidas läbi huumori rääkida meessoo üldisest identiteedikriisist ning selle küllaltki traagilisest mõjust indiviidile.
Juba oma debüütfilmiga “Leinamine” palju tunnustust pälvinud Iraani lavastaja Morteza Farshbafi (auhinnatud nii Busanis kui PÖFFil) teine film “Laviin” on intiimne ning ülimalt leidlikult ruumilisi ja valguse metafoore kasutav draama ühe haiglaõe hingeelust pika lumetormi ajal.
Unetust ja võõrandumist kogeva Homa sotsiaalsed suhted ja abielu näivad vajuvat samasugusesse tardumisse nagu lumised teed, millel enam liigelda pole võimalik ning tema reaalsuspilti hakkavad tungima helid ja detailid, mis on pärit tema unenägudest.
Hollandi-Rootsi-Bulgaaria ühisproduktsioonis “Paradiisi süit” ja Taiwani “Tsinniaõies” on keskseks teemaks võhivõõraste inimeste saatuste ootamatud põimumised.
Hollandi võõrkeelse filmi Oscari nominatsioonile esitatud, Joost van Ginkeli lavastatud “Paradiisi Süit” jälgib kuut maailma eri paigust pärit inimest, kelle teed ristuvad Amsterdami seksitööstuse hämarustes.
Filmiga “Septembrituuled” Golden Horse’il ja Shanghais auhindu võitnud Tom Lini “Tsinniaõis” räägib aga loo kahe autoavariis oma armastatu kaotanud inimese traditsioonilisest 100-päevasest leinaprotsessist. See on režissööri jaoks ülimalt personaalne film, sest ka tema on traagiliselt oma elukaaslase kaotanud.
Keelatud armastus on aga keskseks motiiviks kahe noore marokolase, Adil El Arbi ja Bilall Fallahi lavastatud Belgia filmis “Must” ning USA “Vaistlikus vihas”, mille režissööriks Justin Lerner.
“Must” räägib vastupandamatu hoogsuse ning nauditavalt stiliseritud kaadritega šeikspiiriliku armutragöödia kahest noorest, kes jäävad Brüsseli getodes toimuva gängisõja vastasleeridesse.
“Vaistlikus vihas” esitatakse aga intrigeerivalt romantiline lugu üksteise olemasolust mitte midagi teadnud poolõest ja -vennast, kelle vahel tekib ühiskondlikult tabuks kuulutatud iha.
Lõuna-Korea vanameistri Lee Joon-iki “Troon” ning PÖFF-il juba auhinnatud Kazakhstani režissööri Yermek Tursunovi (mõlemad filmid on nende riikide poolt võõrkeelse Oscari kandidaatideks esitatud) “Võõras” kasutavad ajaloolisi lugusid, selleks, et rääkida üksikisiku konfliktist teda ümbritseva maailmaga.
Suurejoonelises ajaloovaatemängus “Troon” langeb üks ajalooline Korea prints ebasoosingusse ning pannakse tema kuningast isa poolt avalikule linnaväljakule puuri nälgima.
Teise maailmasõja aegu kujutavas “Võõras” keeldub aga eraklik looduslähedane jahimees astumast Nõukogude Liidu sõjaväkke, põhjustades sellega ootamatu reaktsiooni kohalike külaelanike seas.
19. Pimedate Ööde filmifestival toimub 13.-29. novembrini, auhinnatseremoonia toimub 27. novembril.
Filmide nimekiri. Vaadake TREILEREID
Eestikeelne pealkiri/ originaal pealkiri/ režissöör/ riik
1. “28:94 Kohaliku aja järgi”/ “28:94 Teghakan Zhamanak”/ David Safarian/ Armeenia-Holland-Saksamaa
2. “Happy Hour”/ Franz Müller/ Saksamaa-Iirimaa
3. “Hauakiri"/ “Epitafio”/ Yulene Olaizola & Rubén Imaz/ Mehhiko
4. “Koidik"/ “Ausma"/ Laila Pakalnina/ Läti-Eesti
5. “Külmunud purskkaevude suvi”/ “Gakinuli shadrevnebis tselitsadi”/ Vano Burduli/ Gruusia-Venemaa
6. “Laviin"/ “Bahman"/ Morteza Farshbaf/ Iraan
7. “Las ta nutab”/ “Let Her Cry”/ Asoka Handagama/ Sri Lanka
8. “Must”/ “Black”/ Adil El Arbi & Bilall Fallah/ Belgia
9. “Orizont”/ “Orizont”/ Marian Crisan/ Rumeenia
10. “Paradiisi süit”/ “The Paradise Suite”/ Joost van Ginkel/ Holland-Rootsi-Bulgaaria
11. “Pime Armstus”/ “Слепая любовь”/ Aleksandr Kott/ Venemaa
12. “Prokurör, kaitsja, isa ja poeg”/ “The Prosecutor, the Defender, the Father and His Son”/ Iglika Triffonova/ Bulgaaria-Rootsi-Holland
13. “Pruut”/ “La Novia”/ Paula Ortiz/ Hispaania
14. “Päikese all”/ “В лучах Солнца”/ Vitaliy Manskiy/ Venemaa-Saksamaa-Põhja-Korea/Tšehhi/Läti
15. “Troon”/ “Sado”/ Lee Joon-ik/ Lõuna-Korea
16. “Tsinniaõis”/ “Bai ri gaobie”/ Tom Lin/ Taiwan
17. Vaistlik viha”/ “The Automatic Hate”/ Justin Lerner/ USA
18. “Võõras”/ “Zhat”/ Yermek Tursunov/ Kasahstan
Vaadake FOTOSID
Toimetaja: Valner Valme