Tõnu Karjatse filmikomm: paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film

"The Witch" (Foto: kaader filmist)
Tõnu Karjatse
24.03.2016 13:57
Rubriik: Film

Robert Eggersi nimi ei pruugi olla kinokülastajale tuttav, sest seni on ta olnud tegev teatris ja kinos peamiselt lühifilmide juures, žanriks on ta valinud visuaalselt pretensioonikaima väljakutse - õudusfilmid. Tänavu Sundance’il parima režissööritöö eest saadud auhind on toonud Eggersi täispika mängufilmi debüüdi "Nõid" ka Eesti kinodesse.

"Nõia" tegevus viib 17. sajandi Uus-Inglismaale, puritaanide sekka. Perekond viie lapsega pagendatakse asundusest ja nad asuvad elama külast kaugele metsa äärde. Asjad hakkkavad käest minema siis, kui pere vanema tütre Thomasino (Anya Taylor-Joy) hoole alt kaob pere noorim liige, vaid mõne kuu vanune Sam. Perekond satub kurjade jõudude meelevalda, palvete lugemine ei aita ja miski ei näi neid enam päästvat.

Robert Eggersi "Nõid" ("The Witch") põhineb 17. sajandi allikatel toonastest nõiaprotsessidest. Film kasutab õudus- ja nõiafilmide troope, kuid Eggers hoiab end eemal klišeedest. Filmikeel meenutab 1970ndate õudusfilmide klassikuid, mitte aga tänapäevaseid žanrifilme, kus annavad tooni ülevõimendatud eriefektid. Teatri- ja filmikunstnikuna alustanud Eggers ehitab filmi atmosfäärile - kahvatu tonaalsusega värvid ja loomulik valgus kinnitavad filmi ajaloolist paigutust, kostüümid ja keelepruuk lisavad autentsust. Filmi õhustik aitab üle ka stsenaariumi kohatisest nõrkusest, täites kohati isegi omaette tegelaskuju rolli – määrdunud, lihtsates värvides hämar ja kurjakuulutav atmosfäär on üles võetud harvakasutatavas kaamera lainurga formaadis (1:1.66) ja saab isegi nagu põhjuseks kõigele toimuvale. Ei jää üle muud, kui oodata ettemääratuse teostumist.

Viite võimalikule hävingule annab juba "Nõia" tegevustiku kontekst. On 1630ndad aastad, mõni aastakümme enne kurikuulsaid Salemi nõiaprotsesse Massachusettsis. Filmi kangelased kuuluvad Inglismaalt tulnud puritaanide sekka, kes luterlike äärmusreformistidena soovisid anglikaani kiriku puhastamist kõigest katoliiklikust ja olid tagakiusamise pärast sunnitud välja rändama. Filmi peategelased aetakse välja ka oma kogukonnast pereisa väidetava uhkuse ja isekuse tõttu, vaatajale küll ei selgitata, milles see isekus ilmnes, kuid silmnähtavalt on näha muutused pereisa karakteris – uhkest enesekindlusest peataoleku ja resigneerumiseni. "Nõid" näitab, et kurjus hävitab igasuguse kõrkuse.

Oma paganlikkusele vaatamata on "Nõid" religioosne film, see on omamoodi lisandus aktuaalseks muutunud debatile religiooni olulisuse ja humanistlike väärtuste teemal. "Nõid" teeb selgeks religioossetesse tabudesse klammerdumise ohtlikkuse - vanemad ei usalda lapsi ja kohtlevad neid läbi range reeglistiku, mis võimaldab hukka mõista ka pelga kahtlustuse alusel. Puritaanide peres kehtiv karm kord satub kaitsvast sotsiaalsest raamistikust väljudes vastamisi teistsuguse, reguleerimata ja metsiku taustsüsteemiga, mille on juba eelnevalt hõivanud ametlikule religioonile kristlusele vastanduvad satanistlikud jõud. Kokkupuutepunkte võib leida mitmete filmidega nagu William Friedkini "Exorcist" (1973) või Robin Hardy "Wicker Man" (1973), ka Lars von Trieri "Antikristuse" (2009) tegevus toimub metsas ja on tulvil paganlikku sümbolistikat. Kui "Antikristus" taandus mehe ja naise ürgsele vastandlikkusele, siis Eggers jääb sotsiaalsele tasandile. Vastanduvaks väärtussüsteemiks on traditsiooniline perekond ja eraklikkus ning erandlikkus. Perekonnale saab saatuslikuks see, et eraldatuse lahe jookseb pere enda sees: ema vastandub lausa lepitamatult vanemale tütrele, musta sokuga sosistavad kaksikud õrnas eas Thomasinile ja isa tõukab oma religioosse pimeduse tõttu ära selle, kes suudaks peret võibolla veel päästa.

Eggers on võtnud "Nõiaga"“ teadliku riski, eirates turureegleid ja lavastades madala eelarvega sisulisele pingele üles ehituva draama. Võib arvata, et mitte ainult kokkuhoid ei sundinud Eggersit loobuma šokkidest ja ehmatavatest efektidest, Eggersi filmograafia näitab, et ta peabki lugu pigem neist linatöödest, kus pinge tekitamiseks ja alalhoidmiseks kasutatakse teistsuguseid meetodeid. Praegu töötab Eggers juba vampiirifilmide klassiku F. W. Murnau "Nosferatu" (1922) uusversiooni kallal.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar