Tõnu Karjatse PÖFFikomm: valgusvihus on legendid

"Norfolk" (Foto: PÖFF)
Tõnu Karjatse
25.11.2015 13:24
Rubriik: Film

Iga filmifestivali juurde kuulub ka kava filmikunstist ja filmitegijatest. See täidab mitut eesmärki, eeskätt vaatajat harivat, samuti on sellise programmiosa olemasolu festivalile auasi. Iseasi on see, kas igal aastal on piisavalt palju kvalifitseeruvaid filme, mida sinna panna.

Kuid miski ei takista seda lahendamast ka festivali raames toimuva väiksema retrospektiivi või erikava kaudu, mis on pühendatud kas mingile žanrile, riigile või tegijale maailma skaalal. Tänavu on PÖFFi fookuses Gruusia film ja selle erikava annab hea ülevaate, milliseid filme selles meie jaoks siiski eksootilise varjundiga riigis tehtud.

Festivali kavast leiab ka mõne filmi filmitegijatest: tänavu on esindatud Alfred Hitchcock, Ingrid Bergman ja Karel Zeman. Täna, kell seitse õhtul, ongi Solarises võimalus vaadata dokumentaalfilmi Ingrid Bergmanist - Rootsi kuulsaimast näitlejannast, kelle relvituks tegev ilu kujundas paljuski Hollywoodi staarikultust ja ajastut, mida filmiajaloos peetakse kinokunsti kuldajaks. Okupatsioonide muuseum avab Rootsi saatkonna toel ka näituse Ingrid Bergmanist, mis aitab tema fenomeni veelgi paremini lahti mõtestada. Võibolla tuleb järgmisel aastal kaasa ka mõni raamatupood, kes teemaraamatute väljapanekuga aitaks kaasa sellele, et fookusesse võetud kinotäht või riik pärast festivali meelest ei läheks.

Ühest kinolegendist on tänavusel festivalil isegi kaks filmi, see on Tšehhi kinokunsti uhkus - Karel Zeman. Üks film on temalt endalt ja teine temast. Mõlemad filmid leiab tänasest Tallinna kavast. Kell 17.15 linastub Coca Cola Plazas aegade vaadatuimaks Tšehhi filmiks tõusnud fantaasialugu "Jules Verne'i imeline maailm". Zeman väntas selle filmi juba 57 aastat tagasi, tänavu valmis filmi restaureeritud versioon. Zeman ühendab animatsiooni ja mängufilmi, võttes esteetiliseks aluseks Jules Verne'i romaanide algupärased illustratsioonid, millest praegu on välja kujunenud omaette popkunsti žanr steampunk.

Zeman loob mitmesuguste montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu ainulaadse maagilis-poeetilise maailma, viidates tagasi filmikunsti algusaegadele ja fantaasiafilmide esimesele meistrile Georges Méliès'le. Lugu ise on algelisem kui Verne'il ja mõjub kohati isegi paroodiana. Film räägib mereröövlitest, kes röövivad kuulsa teadlase, kes neile arendaks välja massihävitusrelva, asja päästab teadlase assistent, kellel õnnestub röövlite vulkaanisaarelt põgeneda. Koolipoisiliku süžee kaalub aga üles köitev teostus, mis on olnud inspiratsiooniks mitmele põlvkonnale fantaasia- ja animafilmi tegijatele.

Kellele meeldivad aga realistlikumad teemad ja käsitlused, võivad samal ajal, kui algab Zemani fantastiline seiklusfilm, ehk 17.15, minna hoopis Solarise kinno, kus linastub noore briti lavastaja Martin Radichi sotsiaalne draama "Norfolk". See on enesekindla lavastajakäekirjaga töö, kunstiliselt veenev ja juurtega briti sotsiaalse realismi traditsioonides. "Norfolk" räägib loo isast ja pojast, kes elavad kuskil kõnnumaal pidevalt ähvardava, nimetu ohu tingimustes. Õhustikult võib "Norfolki" võrrelda ka Veiko Õunpuu "Roukliga" - mõlema filmi tegevus leiab aset ääremaal, mis pole otseselt sõjatander, kuid kuhu sõda otsapidi siiski ulatub. "Norfolk" ei viita otse sõjale, pigem on tegemist ohutundega, milles tegelastel tuleb elada ja olla valmis enda kaitseks. Konflikt on õhus ning vastaspool ei pruugi alati tulla väljastpoolt. Radich näitab hoolikalt valitud pildiesteetika ja tugevate näitlejatööde kaudu nurka surutud inimese haavatavust ning ebakindlust, väljendades seeläbi ka praeguse ajastu pidetust.

Tartus, Elektriteatris, linastub täna õhtul kell 21.45 Venezuela režissööri Lorenzo Vigase film "Kaugelt", mis võitis tänavu Veneetsia filmifestivalil parima filmi auhinna. Filmile tõi Itaalias võidu ilmselt provokatiivne süžee ja üks peaosatäitjaist – noort tänavanoorukit Elderit mängiv Luis Silva. Noore marlonbrandoliku karisma ja maneeridega Silva kehastab filmis noorukit, kes kiindub tänavapoisse piiluvasse keskealisse proteesitehnikusse Armandosse (Alfredo Castro). Armando probleemiks, mis ongi filmi süžeeliselt kandvaks jõuks, on lähedus. Teatud piiride ületamisel satub Armando maailm ohtu ja ta reageerib sellele ettearvamatult. Arvamatu faktor on ka Elder, kelle isa vangis istub ja kes ei oska toime tulla võimsate tunnetega. Läheduse võtmelisust rõhutab ka operaatoritöö, mis seab pildi teravustatud keskmesse peategelase jättes ümbruse häguseks.

Kahtlemata on "Kaugelt" tugev psühholoogiline draama, kuid sisult ei suuda film just väga üllatada. Filmi teevadki nauditavaks osatäitmised, mis kannavad endas teatud fataalse saladuse pitserit. Vigas hoiab üleval pinget vaatlejaliku lähenemisega, lastes konfliktil vallanduda ootamatutes kohtades.

Täna õhtul on ka viimane võimalus Veneetsia võidufilmi festivalil näha, sest kinolevisse seda ilmselt ei tule.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar