Režissöör Kullar Viimne Aafrika päästmise filmist: ma ei saanud seda tegemata jätta
Äsja uue Aafrikas tegutsevatest vabatahtlikest rääkiva dokumentaalfilmi valmis saanud režissöör Kullar Viimne tunnistas, et kuigi filmi tegemisega oli seotud palju riske, ei saanud ta seda kuidagi tegemata jätta.
Kuidas saab hakkama noor eesti naine, kes on võtnud endale missiooniks avada Ugandas kohvik, mille personal koosneks kohalikest puuetega inimestest - see on Kullar Viimse uue dokumentaalfilmi "Kuidas ma Aafrikat päästsin" lähtepunkt.
Filmi keskmes on eestlanna, noor antropoloog Siisi, kes kogus Eestis annetusi, et aidata Ugandas puuetega noortel käima lükata väike toitlustusasutus.
Kullar Viimne jälgib oma kaameraga neiut aasta vältel, võimaldades vaatajal kaasa elada sellele pealtnäha võimatule ülesandele. Filmi väärtus on selle emotsionaalsuses, millega Siisi lugu vaatajani tuuakse.
Režissöör kinnitab, et selle filmi juures oli palju riske, kuid see oli lugu, mida ta samamoodi vabatahtlikuna Aafrikas käinuna ei saanud tegemata jätta.
"Kui ma 2007. aastal vabatahtlikuna seal samuti filmi tegin, siis ei saanud ma oma eelmises filmis avatud, mis see tähendab olla vabatahtlik, kuidas see kõik tundub," selgitas ta. "Ma usun, et siis selles nüüdses filmis tuleb see paremini esile."