EKL-i romaanivõistluse võitis Armin Kõomägi käsikirjaga "Lui Vutoon"
Eesti Kirjanike Liidu (EKL) romaanivõistlusel pälvis žürii ühehäälsel otsusel esikoha Armin Kõomägi käsikiri "Lui Vutoon". Teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri käsikiri, kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi käsikirja ning neljanda koha pälvis Helen Eelrandi käsikiri. Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.
Kõomägi avaldas lootust, et võistluse võitnud teos jõuab lugejate ette juulikuu jooksul.
"Kolm aastat tagasi püüdsin kord ette kujutada maailma, millest oleks kõik inimesed justkui ära pühitud. Aga mitte vägivaldselt, vaid kuidagi teisiti, kaasaegse euroopaliku pehmusega. Ennast aga moondasin oma fantaasiates nooreks turundusjuhiks, kes sellel täiusliku taristuga, kuid hüljatud planeedil kuidagi hakkama peab saama. Kirjutasin romaani kaks aastat, elades samal ajal justkui kahes paralleelses maailmas. Algul oli lõbus, siis hakkas külm, seejärel tuli peale hirm ja mis kõik veel. Aga kõige raskem oli sest unenäost väljuda ja oma käsikiri romaanivõistlusele ära saata," ütles ta.
Kõomägi on tuntud kui ärimees ja kirjanik. 2006. aastal võitis ta jutustuse "Anonüümsed logistikud" eest Tuglase novelliauhinna. Tema viimane raamat "Minu Mustamäe" ilmus 2013. aastal.
Kokku laekus romaanivõistlusele 94 algupärast ja seni avaldamata käsikirja.
Romaanivõistluse korraldaja, EKL-i juhatuse liige Peeter Helme sõnas, et see on kõigi aegade Eesti romaanivõistluste rekord, mis üllatas žüriid ja korraldajaid päris korralikult.
"Sellest ka tulemuste välja kuulutamine alles täna, sest me lihtsalt ei jõudnud seda käsikirjade massi rutem läbi lugeda. Aga muidugi oli see ikkagi meeldiv üllatus. Nii saime võimaluse anda auhinnad parimatest parimatele," lisas ta.
Kõomägi "Lui Vutoon" on Helme arvates tõeliselt omanäoline, pisarateni naerutav ja samas valusalt meie ajastu hädasid esile toov teos, mis tõuseb esile ka keelelise värskuse poolest. Ta ennustab sellele pikaajalist väärtust.
Teise koha pälvinud Märt Lauri käsikiri "Lahustumine" on Helme sõnul suur ja võimas Eesti lugu, kolmanda koha saanud Jim Ashilevi "Kehade mets" ja neljandaks pärjatud Helen Eelrandi "Suluseis" aga märksa isiklikumat laadi teosed.
See teoste kvartett annab tema hinnangul hea ülevaate Eesti ja eestlaste hingeseisundist 2015. aastal.
Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära käsikirjad, mille autorid Tamur Kusnets, Tea Lall, Mairi Laurik, Mann Loper, Ilmar Särg ja Helve Undo pälvisid tunnistähe.
Teise koha sai Märt Laur. Foto Pressimaterjalid
Kolmanda koha sai Jim Ashilevi.
Neljanda koha sai Helen Eelrand, kes ei saanud üritusel viibida, kuid postitas Facebooki selle pildi oma autasust.
Kõik käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autorlust avaldamata. Romaanivõistlusele esitatud käsikirju hindas kaheksaliikmeline žürii koosseisus kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv, juhatuse liikmed ja romaanivõistluse korraldajad Tiit Aleksejev ning Peeter Helme, kirjanikud Kärt Hellerma ja Eeva Park, kirjastaja ja tõlkija Eva Luts, Linnateatri näitleja ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Anu Lamp ning Tallinna Ülikooli professor, kirjandusteadlane Rein Veidemann.
Kirjanike Liit kuulutas romaanivõistluse välja 2014. aasta veebruaris. Romaanivõistlusele oodati osalema eestikeelseid, algupäraseid ja seni avaldamata proosatekste, mille maht on vähemalt 200 000 tähemärki. Käsikirjade taseme põhjal otsustas žürii välja antavate auhindade arvu ning 8500-eurose auhinnafondi jagunemise. Võitja sai 4000 eurot, teine koht 2000 eurot, kolmas 1500 ning neljas 1000 eurot.
EKL-i romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Võistluse taasellukutsumise lepingule kirjutasid 2014. aasta veebruaris Tammsaare muuseumis alla Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv, Go Travel AS-i nõukogu esimees Tiit Pruuli, Penosil Eesti OÜ juhatuse esimees Jaan Puusaag ja AS Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. EKL-i omaanivõistlused hakkavad toimuma üle aasta, lõppenud võistlus oli taasellukutsutud võistlustest esimene.
Toimetaja: Madis Järvekülg