Maarja Vaino: mis on riigi saladus?

Raamatud. (Foto: Brenda Clarke/Creative Commons)
Maarja Vaino
27.10.2016 14:29
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Kirjandus

Hiljuti esitleti kirjanike liidu musta laega saalis soome kuulsaima kirjaniku Mika Waltari romaani "Riigi saladus" värsket tõlget. Romaani on välja andnud kirjastus Varrak ning selle on tõlkinud Piret Saluri.

Waltari looming näib maailmas tegevat läbi järjekordset uuestisündi, nii et oleme oma uute tõlgetega trendis. Kuid loomulikult pole see ainus põhjus, miks romaanist rääkida. Mika Waltari oli lisaks tuntud suure Eesti sõbrana, kes armastas ikka aeg-ajalt üle lahe Tallinna sisse põigata.

1941. aastal avaldas Waltari varjunime all Nauticus reportaaži "Tõde Eesti, Läti ja Leedu kohta", kus kirjeldatakse üsna detailselt Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liitu. Seppo Zetterbergi hinnangul on Waltari raamatu eesmärgiks olnud soov "tugevdada soomlaste vaimset vastupanu".

Ja see on põhjus, miks rääkida ka 1959. aastal ilmunud "Riigi saladusest" rohkem kui lihtsalt raamatust. Teose tegevustik leiab aset üle 2000 aasta tagasi. Kuid segane aeg, mis peategelast, jõukal järjel roomlast Markus Mezentius Manilianust ümbritseb, meenutab kahtlaselt palju seda, mille keskel elame praegu meie. Waltari ajalooromaanide eriline võlu ongi selles, et ükskõik, kui kaugele aega tagasi minnes oskab ta inimesi ja elu kirjeldada ikka nii, nagu oleks kõik juhtunud alles eile. Lugeja kaasaeg oleks kui subtiitrina ajalooainesele lisatud.

Romaani vältel otsib Markus Manilianus vastust küsimusele, mis on riigi saladus. Riigi all mõeldakse teoses Jumala riiki. Kuid selget ega otsest vastust talle keegi ei anna – ja ilmselt ei saagi anda. See on lõppude lõpuks tunnetuse valda kuuluv asi.

Kuid samasugune tunnetuslik küsimus tekib maise riigi puhul. Riigil on küll selged välised tunnused nagu piir, kodanikkond ja valitsus. Kuid lisaks on tal nähtamatu tasand. Ning mõnes mõttes teeb riigist riigi just see hoomamatu, kuid tõhus side, mis liidab kodanikkonna millekski suuremaks kui lihtsalt riigi elanikeks. Kas pole nii, et armas on ikka see, millega on hingeline side? Ning kas pole ka nii, et hingelist sidet ei saa mõõta ega määrata, ta lihtsalt tekib ja on, kui selleks on põhjust ja pinnast. Ja kui ta on tugev, siis on teda raske, võib-olla võimatu lõhkuda.

Nii tundubki mulle, et kui räägime praegu jälle kord julgeolekust ja murest võimaliku agressiooni pärast, tuleks pilk pöörata lisaks välisele – mõistagi vajalikule sõjalisele võimekusele – ka selle hoomamatu, sisemise riigi poole. Sest mõnes mõttes on seesama Zetterbergi mainitud "vaimse vastupanu" võtmesõna see, mis riigi nähtamatul tasandil julgeoleku tagab.

See vaimne vastupanu koosneb iseenesest lihtsast retseptist – usust endasse rahvana ning hingelisest sidemest oma riigiga. Selle retsepti erakordselt oluline koostisaine on tugev kultuur ning tugeva kultuuri osa on omakorda väärtkirjandus – nii meie enda oma kui ka tõlgitud teosed. Kirjandus on erakordselt tugev meedium, mis inimesi lausa põlvkondade kaupa ühte seob.

Nii kirjanduse kui ka teiste kultuurinähtuste mõju vaimse julgeolekuallikana ei tohiks alahinnata, tegelikult lausa vastupidi – tugev kultuuritunnetus ja seotus on sisemised julgeolekuallikad. Sel tunnetusel ei tohi lasta fragmenteeruda ning hajuda.

Teiste sõnadega: kultuur ei tohi kunagi olla teisejärguline küsimus. See vast ongi üks oluline riigi toimimise saladus. Mika Waltari ajalooromaanide lugemine aitab sellele äratundmisele kindlasti kaasa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar