Värskes Rõhus leiab luuletusi Kaur Riismaalt, Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt jt
Tutvustame noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk 49. numbrit.
Värske Rõhu kevadnumbris Kaur Riismaa nostalgiahõngulisi luuletusi; Hanneleele Kaldmaa luuletsükkel müütilisest Oliverist ja Talvike Mändla tekste horisonditagustest maailmatest. Värskeid luuletusi ka Andra Teedelt, Marko Veinbergsilt, Vootele Ruusmaalt ja Märt Sepperilt.
Proosas lahkab Tõmmu Hiid Sidruniga suhteid naise ja Napoleoniga; Paul Raualt jutustus hulluksajavast kärbsest. Proosadebüüdi teevad Kristel Zimmer ja Mari Kukk.
Laura Oras kirjutab päevikus täiuslikkuse haigusest, arhitekt Urmo Mets avaldab manifesti ruumi ära-arendamise vastu.
Tõlkerubriigis jaapani autori Hiro Arikawa romantiline lugu tänavalt leitud mehest (tlk Asko Kriiska) ja sudaani juurtega ameerika luuletaja Safia Elhillo (tlk Carolina Pihelgas).
Uuest numbrist leiab ka Jim Ashilevi intervjuu Betti Alveri preemia laureaadi Andris Feldmanisega. Tema romaani „Viimased tuhat aastat“ arvustab Evelyn Fridolin. Alex Feldmann kirjutab Manfred Dubovi debüütkogust „Täna leitakse kõik üles“ ja Siret Saava Einar Ojaranna debüüdist „Ahvide planeet“. Janika Läänemets vaatleb Mairi Lauriku noorsooromaani „Mina olen Surm“ ja Silvia Urgas mõtiskleb selle üle, kas Bob Dylani laulusõnad on ikka kirjandus. Oma lemmikraamatuid läbi aegade soovitab Keiti Vilms.
Ajakirja kaanekujundus ja illustratsioonid Krõõt Kukkurilt, fotod Johan Elm.
Toimetaja: Madis Järvekülg