Piibliseltsi peasekretär rääkis piibli olulisusest Eesti kultuuris
Emakeelepäevajärgsel pühapäeval on põhjust meenutada emakeelse piibli ja vaimuliku kirjanduse levikut eestis 18.-19. sajandil.
Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tõdes, et eestikeelse pühakirja ilmumine ja levik oli märkimisväärne verstapost kirjakeele arengus. "18. sajandil oli eestikeelset kirjandust suhteliselt vähe ja piibel, mis 1739. aastal ilmus oma 6000 tiraažis, oli oma aja kohta väga suure tiraažiga," selgitas ta "Vikerhommikus".
Bärensoni hinnangul oli 19. sajandi alguses ka muud kirjandust ning tänu piibliseltsidele ilmus hulk vaimulikku kirjandust ja õppematerjali. "Seda kirjandust ilmus väga palju, aga me oleme harjunud rääkima perioodikast, Perno Postimehest ja kalendrikirjandusest," rääkis Bärenson.
Tema sõnul oli 19. sajand kirjanduse poolest väga aktiivne ja selles oli oma roll ka piibliseltsidel.
EELK Maarja-Magdaleena kogudus pühendas emakeelepäevale täna konverentsi "Eesti keel ja piibel". Ettekandeid on kavas neli. Keeleteadlane ja Tallinna ülikooli professor Mart Rannut räägib eesti kirjakeele kujunemisloost ja Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil. Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prüki ettekande teemaks on Meie Isa palve eestikeelsed tõlked ning Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots annab ülevaate vennastekoguduse liikumisest Eestis.
Toimetaja: Rutt Ernits