Andrei Makarevitš tuleb Prima Vistale ilust ja vabadusest rääkima
Kirjandusfestivali Prima Vista aukülaline Andrei Makarevitš esineb festivali avamise päeval, 6. mail kell 16 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas avaliku loenguga „Mis on ilu?“.
Prima Vistale saabuv Andrei Makarevitš on tuntud muusik, poeet, helilooja, kunstnik, telesaatejuht ja -produtsent, legendaarse bändi Mašina Vremeni looja, laulude autor ja laulja.
Andrei Makarevitš sündis 11. detsembril 1953 Moskvas ning lõpetas inglise keele süvaõppega kooli. Lapsest saati on ta tegelenud muusikaga, mänginud klaverit ja kitarri oma isa Vadim Makarevitši juhtimisel.
1970. aastal astus Makarevitš Moskva Arhitektuuri Instituuti, kust ta eksmatrikuleeriti seoses parteivõimude määrusega „puhastada nõukogude üliõpilaste read pikajuukselisest saastast“. Oma kunstniku ja arhitekti diplomi sai Makarevitš hiljem õhtuses õppes ja kuni 1979. aastani tegeles ta teatrite projekteerimisega. Instituudis sai ta suurepärase kunstniku-graafiku kooli ja seepärast peab ennast ise kunstnikuks, kes vahel tegeleb ka muusikaga.
Juba 1969. aastal lõi Andrei Makarevitš bändi Time Machines, salvestas oma esimesed laulud ning kirjutas näidendi “Ma nägin seda päeva”. 1974 sai Time Machinesi uueks nimeks Mašina Vremeni – selle nime all sai bänd 1976. aastal esimese koha Tallinna muusikafestivalil Noorte Laulud. Pärast seda hakkas Mašina Vremeni aktiivselt kontsertidega ringi reisima, kuid vaatamata bändi tohutule populaarsusele ei soovinud ametlikud ringkonnad seda tunnustada. Alles 1986. aastast hakkab Mašina Vremeni tiražeerima oma muusikaalbumeid ja andma kontserte välismaal.
Makarevitš tegeleb juba nooruspõlvest alates akvalangiga sukeldumisega, kulinaariaga, reisimisega, metsiku looduse uurimisega, väärtraamatute kogumisega. Nii sündisid tema TV-saated „Smak“ ja „Podvodnõi mir“.
Kuid suurimaks prioriteediks on Makarevitši jaoks alati olnud töö sõnaga: uute tekstide, huvitava muusika ja laulude loomine „Mašina“ jaoks. Tema sulest on ilmunud ka kümmekond raamatut. Andrei Makarevitši tekstidel on alati olnud suur sotsiaalkultuuriline resonants, ta on Artemi Troitski sõnul alati olnud „üheks vähestest puhastest häältest mööda laulvas kooris“.
Kuigi Makarevitš deklareeris, et ei osale poliitikas, esines ta siiski 20. augustil 1991 barrikaadidel Valge maja kaitsjate ees, toetades sellega Boriss Jeltsinit. Samuti väljendas ta selgelt oma hukkamõistvat positsiooni seoses Venemaa-poolse Krimmi annekteerimise ja Ukraina-vastase interventsiooniga. Putini Venemaal tabas Makarevitšit vaenamislaine ning temast tehti tõeline paaria peale eelmisel aastal Ukraina põgeniklastele sõjakonflikti tsoonis kontserdi andmist ja mõnede satiiriliste laulude kirjutamist.
Ajakirjanik Raul Ranne ütles Makarevitši kohta, et ta on „sedasorti suurus, kellega tahaks kokku saada, parem kui mitu korda, ning pikalt ja kiirustamata vestelda“. Samal 6. mai õhtul on festivali publik oodatud TÜ raamatukogu konverentsisaali vestlusõhtule „Vabadus kunstis ja kunst olla vaba“, kus Makarevitši vestluspartneriks saab tema ammune sõber, tuntud muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski.
Toimetaja: Valner Valme