Arvustus. Derek Wilson: ajalugu kuulub kõigile
Uus raamat
Derek Wilson
"Elizabeth I aegne ühiskond"
Tõlkinud Kristiina Raudsepp
Kirjastus Äripäev
Briti üks tuntumaid ajaloo populariseerijaid Derek Wilson nimetab ennast oma veebilehel "fakti, usu, ilukirjanduse ja fantaasia ajaloolaseks". Inglise keeles kõlab see nüansirikkamalt ja uhkemalt: "Historian of Fact, Faith, Fiction & Fantasy". Ühes intervjuus on ta küll öelnud, et "fantasy" asemel oleks ehk võinud olla "imagination" (kujutlusvõime), kuid see lõhkunuks alliteratsiooni.
Enam kui 30 aasta jooksul on Wilson avaldanud üle 50 raamatu, kuid eesti keelde jõudis neist esimene alles tänavu kevadel. "Elizabeth I aegne ühiskond. Kõrg- ja alamklassi elu 1558-1603" on faktitruu teos, mis esitleb lugejale kümneid Neitsikuninganna kaasaegseid: poliitikuid, suurmaaomanikke, talupoegi, usumehi, elukutselisi kurjategijaid, juriste, sõjamehi, meresõitjaid, kaupmehi, arste, õpetajaid, näitlejaid jt. Ent üksikisikute lood ei anna veel tervikpilti ühiskonnast. Sama hinnaliseks, kui nende lugusid, võib pidada värvikaid kirjeldusi taustast, millel need inimesed tegutsesid.
"16. sajandi teisel poolel elas vähemalt 30 protsenti rahvastikust kas toimetulekupiiril või sellest allpool," kirjutab Wilson peatükis "Kurikaelte küüsis" (lk 104), ja loetledes selle põhjusi, nimetab muu hulgas sündimuse kasvu, inflatsiooni ning uute maaomanike soovi majandada tõhusamalt ehk vähemate tööliste abil. Ta nendib, et elukutseliste kurjategijate olemasolul oli, "nagu enamikel aegadel, kaks põhjust: neid ajendas tegutsema kas vaesus või hoolimatus ülejäänud ühiskonnaliikmete suhtes (sageli mõlema segu)" (lk 105). Elizabethi-aegse õigussüsteemi kirjeldamise järel jõuab ta mitut liiki röövlite galeriini ning neile määratud karistusteni. Lõpuks annab Wilson ülevaate seadusandjate puudulikest sammudest vaesuse, hulkurluse ja kuritegevuse ohjeldamiseks.
Nii liigub autor üldiselt üksikule ja uuesti üksikult üldisele, avades tollase ühiskonna lahendamatuid vastuolusid, ent osutades ka sellele, et Elizabethi-aegsed probleemid ei ole täielikult kadunud ka tänapäeva elust. ""Rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks" on mõttetera, mis kehtib üldiselt küllalt tabavalt ükskõik millise ühiskonna kohta," kirjutab Wilson (lk 103).
Inglise ajaloolase Jeremy Blacki enam kui 300-leheküljelises teoses "Briti saarte ajalugu" (eestikeelne tõlge: kirjastus Valgus, 2004), mis on Wilsoni raamatust akadeemilisema iseloomuga poliitilise ajaloo raamat, ent samuti laiale lugejaskonnale mõeldud, on kuninganna Elizabeth I valitsusajale pühendatud kümmekond lehekülge. Monarhi kaasaegsetest on selles teoses enim tähelepanu pööratud piraadile, ümbermaailmasõitjale ja meresõdalasele sir Francis Drake'ile, kuid üksnes seoses võitlusega Hispaania Võitmatu Armaadaga. Wilson seevastu toob välja Drake'i päritolu, suhted kuningannaga jne.
Loomulikult on Wilsonil selleks oma raamatus rohkem ruumi, kuid sellele vaatamata ei klammerdu ta kuulsa meresõitja külge: Vastupidi – selles peatükis pöörab ta enam tähelepanu Thomas Cavendishile, kes hakkas unistama Drake'i ümbermaailmareisi kordamisest, kuid kel polnud enda eeskuju taolisi juhioskusi ning kes seetõttu lõpetas traagiliselt.
"Võitmatu Armaada vastu saavutatud edu ja Hispaania aardelaevade röövimine kujutasid endast helgemaid peatükke jutustuses, mis oli kale, sünge ja enamasti lihtsalt masendav," lõpetab Wilson loo Cavendishist, nentides aga, et Elizabethi-aegsed meresõitjad panid aluse Inglismaa saamisele maailmamerede valitsejaks.
Ka raamatu teistes peatükkides esitatud elulugudest on paljud seotud Elizabethi-aegse Inglismaa tõusuga juhtivale kohale maailmas, kuid samas peab Wilson järjekindlalt silmas eesmärki anda pilt tollase ühiskonna elust. Ja sellega on autor kahtlemata toime tulnud. Eelviidatud intervjuus on ta öelnud, et näeb oma rolli ennekõike ajaloo mõistetavaks tegemises mitteakadeemilisele lugejale, sest ajalugu kuulub kõigile. Käesolev raamat on igatahes parim soovitus veel mõne Wilsoni teose tõlkimiseks eesti keelde.
Raamatut lugedes oleks kasulik aeg-ajalt heita pilk teatmeteostesse ja atlasesse – kas või saamaks lähemat aimu kuninganna Elizabethi eelkäijate tegevusest ja et uurida, kuidas toimus Inglismaal reformatsioon.
Samuti võiksid olla käepärast William Shakespeare'i kogutud teosed. Raamatu kõigi 13 peatüki motod on temalt ja Shakespeare'i kui Elizabeth I kaasaegse poole pöördub Wilson alatasa. Ja võiks ehk öelda, et igaüks, kes tunneb kas või mingilgi määral Shakespeare'i teoseid, on tõenäoliselt ka Derek Wilsoni raamatu tänulik lugeja.
Toimetaja: Valner Valme