Tanel Veenre: ideed on kõige puhtamad ehted

Video
Valner Valme
28.09.2016 13:14
Rubriik: Kirjandus

Tanel Veenre näitusel "Tahe" on väljas raamatukujulised ehted ja seeria "Roosi nimi". "Kirjandusministeerium" käis Veenrel ateljees külas, ja vaatas, mis paistab läbi raamatusse tehtud augu. Pikka versiooni intervjuust saab lugeda ja vaadata kultuuriportaalist.

Tanel, sinu näitusel "Tahe" on raamatukujulised ehted ja seeria "Roosi nimi" sümboliseerib, noh, kirjandushuvilised teavad, mis juhtus "Roosi nimes" raamatutega. Räägi näituse kontseptsioonist.

Tanel Veenre: Hüva! Et nüüd ausalt ära rääkida, ma pean minema ajas nats tagasi. Kuskil viis-kuus aastat tagasi hakkas kummitama kuskil kuklaosas see lause, et alguses oli sõna. Ja see jäi mind saatma ja ma proovisin seda enda jaoks kuidagi ära seletada või lahti mõtestada ja siis ma jõudsin selleni, et sõna kui idee ja ideed kui põhimõtteliselt ehted meie peas ja siis ma graveerisin esimese gagaadist raamatu ja tegin fotoseeria, kus ma kandsin enda jaoks olulisi raamatuid ehtena rinna peal ja see selles mõttes oli sümbolistlik akt, et kui ma loen raamatut, siis ma lähen tegelikult kellegi teise maailma sisse, me oleme mõlemad nagu kuskil poolel teel teineteise suunas ja ma rändan kellegi teise peas, tegelikult iseenda kogemuste, enda mõtete ja tunnetega, ja see tundus mulle hästi ruumiline ja huvitav.

Ja nõnda ma mõtlesin, et ideed on kõige abstraktsemad, kõige puhtamad ehted. Ja siis kuidagi jäi see soiku pärast näitust "Piirilinn" Tallinnas ja Lissabonis. Aga see üks töö, graveeritud gagaadist raamat rändas erinevatel näitustel ringi, ta oli mingil suurel Põhjamaade ehtenäitusel ja ma tajusin esmakordselt, et mingi töö tohutult tugevalt resoneerib ja ma sain inimestelt hästi palju väga jõulist ja mõtestatud tagasisidet. Ja mitu olulist kollektsionääri soovisid oma kollektsiooni seda osta ja ma jäin sellesse teemasse uuesti kinni. Ta hakkas peas kasvama, hakkasin graveerima otsast raamatuid, puidust ja gagaadist ning see "Roosi nimi" on ka mul kaasas käinud, kohutavalt tugevalt mõju avaldanud poisipõlves.

Mul oli Valencias üks näitus tulemas, mille nimeks ma panin millegipärast ka "Roosi nimi". Ja ma mõtlesin, et loen uuesti seda Umberto Eco raamatut ja kui ma lennukis avasin selle raamatu, siis avastasin ehmatusega, et see raamat algab sellesama "Alguses oli sõna" mõtteteraga. Ring läks nii ilusti kokku ja siis ma otsustasin veits sügavamalt minna teemasse ja siis ma tõesti mingi aastajagu tegelesingi raamatu kujundiga. Siis tekkis mingil hetkel see augu mõte, et ma läbistan selle raamatu, justkui tühistan selle sisu, ja mul tegelikult oli üks õudselt kihvt popkunstilik mõte.

Võtsin enne seda näitust trükikodadelt pakkumisi, ma oleks teinud sellise väikse raamatu 9 korda 10 sentimeetrit. Oleks teinud oma mingid mõtted päevikuformaadis sisse, aga oleks stantsitud auk läbi, nii et tegelikult kõik mõtted on kaotsi läinud, aga sama ajal ta on kantav käevõruna, mõte oli teha sada eksemplari autoriraamatut, mida saab kanda, aga kus kogu sisu on kadunud.

Aga see jäi tehniliste põhjuste taha – raamatutrükikojad ei suutnud kõvakaanelist nii väikest köidet teha, nad ei suutnud seda auku läbi kolme sentimeetri teha. Aga siis ma võtsin mõned päris raamatud ja hakkasin neid vaikudega stabiliseerima ja ja auku kas sisse põletama või sisse saagima ja parkisin ja sündisid mõnes mõttes hästi lihtsad, abstraktsed käeskantavad raamatud. See on Paul-Eerik Rummo ja see oli Gustav Suits. Mõnes mõttes selline must auk, midagi selles tundmatus on alati, mis tõmbab. Musta augu magnetism. See on ka heade raamatute puhul oluline.

Kas raamat riiulis on ka ehe?

See on päris hea, et kas raamat riiulis on ehe. Ma arvan, tõesti tihti just nõnda seda nähaksegi. Et tehakse ilusad setid mingite nende sisekujundusajakirjade jaoks, kus on need kohvilauaraamatud nagu Helmut Newton ja kõik on ilusti virnas alati. Aga kui ma vaatan iseennast, siis ma peegeldan hästi seda maailma allakäiku või kirjasõna allakäiku selles mõttes, mitte maailma, maailm lihtsalt muutub. Aga kui ma mõtlen, kui vähe ma olen suutnud lugeda viimase viie aasta jooksul, see tundub mulle hirmutav ja paratamatu. Aga samas ma näen ikka mingeid lapsi, kes loevad, kes ootavad mingeid raamatuid, olgu see siis Harry Potter või Stig Larsson, on mingid sellised lained, mis tekitavad lootust, et kirjasõna ei sure veel.

Mida sinu jaoks tähendab sõna, kirjasõna?

Ma olen palju mõtisklenud just nimelt sõna ja idee ja eneseväljenduse vahekorra peale. Töötades peamiselt kätega ja visuaalmeediumis, siis kui palju on seda võimalik näiteks sõnaga edasi anda või kirjeldada. Sõna mõnes mõttes on objektiivsem, kokkulepped on vettpidavamad. Võrreldes kujutava kunstiga, mis on hästi abstraktne. Ilma sõna abita.

Selles mõttes ma olen proovinud neid vaekausse... Pigem on see minu jaoks testimine. Kunstnikuna otsin ma suhtlust või kommunikatsiooni ja sõna on üks vahend, pilt on teine vahend.

Mis on need raamatud, mis on sinu jaoks olnud tähenduslikud ja mida sa jälle aegajalt kätte võtad?

Raamatutel, kultuuril üldse on olnud minu jaoks igas eluetapis üliolulised impulsid. Elutähtsad, võib öelda. Haarasin mõned raamatud kaasa, kasvõi see, üks fantastiline, geniaalselt tark Austria advokaat, kes on üks suuremaid ehtekollektsionääre, saatis mulle ükskord kolm köidet seda Robert Burtoni "Anatomy of Melancholy". Melanhoolia anatoomia, ma ei ole suutnud seda ühtegi lehekülge lugeda, aga ta on põhimõtteliselt üks lemmikraamatuid. See kinkimise akt ja melanhoolia anatoomia on piisav minu jaoks sõnumi kandjana, et öelda, et see raamat on minu jaoks kohutavalt oluline ja märgiline.

Sartre’i "Iiveldust" kandsin kaelas tookord, kui ma tegin seda kaelaraamatute projekti. Mälu on mul kohutavalt halb ja ma ei mäleta üldse süžeekäike, aga mul jäävad mingid visuaalsed mälupildid. Ja "Iiveldusega" seoses ma näen ennast, kuna ma samastasin end Sartre’iga, kuskil anonüümse Prantsusmaa külakese tänava nurgal ja õhk on lämbe ja mul on just nimelt see elamise läbematus, hirm ja iiveldus segunenud deliiriumiks, kus ma komberdan mööda linna. See on raamatu võim või mõju minu psühholoogiale.

Raamat, mida on lihtsalt naljakas ja lustlik aeg-ajalt täitsa suvalisest kohast lahti võtta, on Prousti "Taasleitud aeg". Ma isegi ei ole aru saanud, mis on selle raamatu fluidum, põhimõtteliselt on see kõrgseltskonna klatsh, aga see fluidne kirjutamise viis või selle maailma tõlgendamise viis, selline nipsakas ja samal ajal hästi ilulev, on kohutavalt pildiline, see mingisugune meeleseisund, mida mida ta edastab, oli see, mis minus püsima jäi.  


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö uuris Vladislav Hodassevitši värsse
    Eile

    Reedel kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova, kelle töö uuris vene luuletaja Vladislav Hodassevitši (1886–1939) tekste. Doktoritöö põhieesmärk on pakkuda lugejale täpset ja detailset Hodassevitši värsside "käsiraamatut".

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Maarja Kangro, "Klaaslaps"
    Eile

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Olavi Ruitlane, "Vee peal"
    03.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Valle-Sten Maiste: Mihkel Muti religiooniks on rahvuslus
    02.12

    Mihkel Mutt avaldas uue romaani "Eesti ümberlõikaja", kus eestlaste mured on seotud Euroopa kriisidega. Kultuurikriitik Valle-Sten Maiste võrdles romaani äsja eesti keeles ilmunud Michel Houellebecqi teosega "Alistumine".

  • foto
    Oksanen ja kirjastus Bazar lõpetasid aastaid kestnud vaidluse
    02.12

    Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen ja Põhjamaades tegutsev kirjastuskontsern Bazar jõudsid kokkuleppele ning Helsingi teise astme kohus andis teada, et kohtus osapoolte varasemat vaidlust enam ei käsitleta. Oksaneni pressiesindaja teatas kirjaniku ja kirjastuse vahelisest leppimisest juba esmaspäeval.

  • foto
    ERR.ee video: Mihkel Mutt esitles romaani "Eesti ümberlõikaja"
    02.12

    "Eesti ümberlõikaja" on romaan tänasest Eestist homses Euroopas. 1. detsembril esitles Mihkel Mutt värsket teost Viru Keskuse Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Valle-Sten Maiste. Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Andrei Ivanov, "Bizarre"
    02.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Aasta Rosina auhinna pälvis Triinu Laane ja Anne Pikkovi raamat "Vana katkine kass"
    02.12

    Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 1. detsembril 2016 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Triinu Laane kirjutatud ja Anne Pikkovi illustreeritud raamatu „Vana katkine kass“ (kirjastus Päike ja Pilv, 2016).

  • foto
    "Plekktrummi" toolile istub Mihkel Mutt
    02.12

    5. detsembri "Plekktrummi" külaline on kirjanik Mihkel Mutt, kellel ilmus hiljuti uus romaan "Eesti ümberlõikaja".

  • foto
    Täiendatud elulooraamat avab Bowie muusikuks kujunemise uusi tahke
    01.12

    David Bowie elust on ilmunud ohtralt raamatuid. Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Valner Valme peab aga värskelt eesti keeles ilmunud Paul Trynka oma üheks väärtuslikumaks.

  • foto
    Loe katkendit: Michel Faber, "Imelike uute asjade raamat"
    01.12

    Faberi raamat räägib pühendunud usumehest nimega Peter, kes sõidab elu põnevaimale missioonile: ta peab levitama ristiusku teises galaktikas planeedil Oaas. Abikaasa Bea jääb Maale meest tagasi ootama. 

  • foto
    Ringilinnas Steven Vihalemiga
    01.12

    Olles pärit Kohilast, sestsamast Kapa-Kohilast, ei ole mul suuremat ega vähemat aimu sellest, mis on pealinna halli kivi saamislugu. Kohtusin Steveniga, kes viis mind Õismäe tuurile. Normaalne oli. All järgnevad katkendid sellest kahest tunnist, mil tuul puhus krae vahelt sisse ning läks aina pimedamaks-ja-pimedamaks. Artikli piltide autoriks on Steven, ise.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Mihkel Mutt, "Kooparahvas läheb ajalukku"
    01.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Loe katkendit: Elena Ferrante, "Minu geniaalne sõbranna"
    01.12

    Itaalia nüüdiskirjanduse ühe tähelepanuväärsema autori Elena Ferrante üle maailma erakordselt populaarseks kujunenud Napoli-romaanide sarja esimene raamat "Minu geniaalne sõbranna" viib lugejad 1950. aastate Napoli vaese ja trööstitu linnaosa tänavatele, kust saab alguse Elena ja Lila elukestev sõprus.

  • foto
    Triin Soomets esitas "Kirjandusministeeriumis" luuletuse
    30.11

    "Kirjandusministeeriumis" tuli esitusele luuletuse Soometsa värskest luulekogust "Valitud omadused".

  • foto
    Arvustus. Saksa Mikita pöördeline raamat
    30.11

    Uus raamat

    Peter Wohlleben
    "Puude salapärane elu"
    Sari: Looduse lood
    Tõlkija: Olav Renno
    220 lehekülge
    Tänapäev

  • foto
    Rein Muuluka pani kokku raamatu varemetest
    30.11

    Rein Muuluka raamat "Abandonia. Eestimaa mahajäetud paigad" annab ülevaate mahajäetud hoonetest üle Eesti.

  • foto
    Novembrikuu raamatute müügitabelist haaras Juur vaid Klimova järele
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur valis novembrikuu raamatumüügitabeli tutvustamise asemel sealt hoopis ühe teose välja: Marusja Klimova "Majake Bois-Colombes'is".

  • foto
    Mart Juur soovitas uusi raamatuid
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur edastas värsked raamatusoovitused.

  • foto
    Tiit Aleksejev otsis "Riigi saladuse" ja tänapäeva vahel seoseid
    30.11

    Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev lahkas "Kirjandusministeeriumis" värske eestikeelse tõlke saanud Mika Waltari "Riigi saladust".

  • foto
    Piret Pääsuke ja Terje Loogus said Austria tõlkepreemia
    30.11

    Piret Pääsuke sai Austria tõlkepreemia (Österreichische Übersetzerprämie) Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" tõlkimise eest (2015, Varrak) ja Terje Loogus Valerie Fritschi "Winteri aia" eest (2016, Eesti Raamat).

  • foto
    Birk Rohelend: pidin raamatu kirja saamiseks tegema teletööd
    30.11

    Kirjanik Birk Rohelend ütles "Kirjandusministeeriumis", et oma uue raamatu "Sa pead suudlema Silvat" kirjutamisel olid teletööga sarnaselt kasutusel mitmed stsenaariumitehnikad.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Meelis Friedenthal, "Mesilased"
    30.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Turovskid ilmutasid raamatu loomamüütidest
    29.11

    Värskelt ilmunud raamat "Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades" viib lugeja rännakule loomade ja mütoloogia seoste maailma. Raamat sai alguse Aleksei Turovski ja tema poja Marcus Turovski ühistest vestlustest.

  • foto
    Arvustus. Piilumise ja eksami vahel
    29.11

    Uus raamat

    Mats Traat
    "Maikuu rohi"
    Ilmamaa
    271 lk.

  • foto
    Kirjastus Tänapäev avaldas Davie Bowie elulooraamatu
    29.11

    29. novembril ilmus eesti keeles briti muusikaajakirjaniku Paul Trynka raamat "Starman - David Bowie", mis annab ülevaate muusiku elust.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. E. L. James, "Viiskümmend halli varjundit"
    29.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Galerii: "Kirjandusministeeriumis" lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur
    29.11

    Novembrikuises "Kirjandusministeeriumis", mis läheb eetrisse täna, 29. novembril, lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur.

  • foto
    Tõlkeauhinna Paabeli Torn võitis Mari Kleini tõlge David Almondi raamatule
    28.11

    Kõige paremini tõlgitud lasteraamatule antava auhinna Paabeli Torn pälvis David Almondi raamat "Minu nimi on Mina", mille on inglise keelest tõlkinud Mari Klein ja välja andnud kirjastus Draakon ja Kuu.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Kalju Kruusa "tühhja"
    28.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.