Kümnenda "Järje hoidja" auhinna sai Aino Pervik
Tänasel rahvusvahelisel lasteraamatupäeva anti Tallinna Keskraamatukogus Aino Pervikule „Järje hoidja“ auhind, millega tunnustatakse kirjaniku järjepidevust lastele väärt lugemisvara pakkumisel.
Auhinnaga „Järje hoidja“ tunnustatakse 2014. aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorit.
2014. aastal oli Tallinna Keskraamatukogus kõige populaarsem lasteraamat Aino Perviku „Härra Tee ja proua Kohv“. See on kirjanikule juba teine „Järje hoidja“ auhind - 2008. aastal oli Tallinna Keskraamatukogus enim loetud lasteraamat Aino Perviku „Paula sõidab maale kevadet vaatama“.
„Härra Tee ja proua Kohv“ on luuleraamat, kus autor on köitvalt paljude inimeste lemmikjookidele andnud nii mõnegi inimliku käitumisjoone. Samas on härra Tee ikkagi tassis olev tee ja proua Kohv kange jook. Kirjastus Tänapäev on kirjeldanud, et selle raamatu lugemisel tuleb meeles pidada, et sõnadega võib rääkida ka millestki sellisest, mis loogiliselt mõeldes polegi üldse võimalik.
Kirjanikku tänati Tallinna Toomkooli õpilaste raamatu „Tee ja proua Kohv“ ainetel joonistatud pildiga. Aino Pervikule oli selline edu pigem suureks üllatuseks.
"Mul on selle üle muidugi hea meel sellepärast, et see raamat on mulle endale väga armas. Ma ei ole teda just kaua kirjutanud, aga ilmselt kuidagi on meeles mõlkunud," vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised Perviku sõnu.
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütles, et Eestis on lastekirjanduse seis praegu väga hea ja aina rohkem on hakatud meie lastekirjandust tõlkima.
"Ma olen päris sageli välismaa kirjastajatele öelnud, kui nad küsivad, et mida Eesti keelest tõlkida, et eri žanrite lõikes lastekirjandus on võib-olla isegi kõige tugevam Eestis. Ma ütleks küll, et tugevam kui täiskasvanute romaanid isegi," sõnas ta.
Vahter lisas, et lisaks vanadele tegijatele on peale tulnud mitmeid uusi lastekirjanikke ja eraldi veel illustraatoreid, kes on täiesti maailmatasemel.
"Kõige rohkem viimase aasta jooksul ilmselt Piret Raua teoseid, aga siin on olnud ka teisi - Kristiina Kask, Kairi Look. Neid autoreid on, juurdekasvu on. Ei ole ainult vanad staarid," ütles ta.
Kõige populaarsem on meie lastekirjandus praegu Lätis, ent riike, kuhu meie lastekirjandust tõlgitakse, tuleb aina juurde. Nii on see nimekiri täienenud riikidega nagu Jaapan, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, aga ka Makedoonia.
Traditsioonilise rahvusvahelisel lasteraamatupäeval väljaantava auhinna on varasematel aastatel pälvinud Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“ (2013), Heli Künnapas noorteraamatu „Lõpupidu“ (2012), Urmas Nemvalts ja Contra „Poiste aabitsa“ (2011), Ene Sepp raamatu „Medaljon“ (2010), Aino Pervik „Paula sõidab kevadet vaatama“ (2009), Ketlin Priilinn „Peaaegu Tuhkatriinu“ (2008), Aarne Mägi ja Aare Toikka raamatu “Ruudi” (2007), Lea Arme raamatu „Duubeltüdruk” (2006) ning Andrus Kivirähk raamatu „Limpa ja mereröövlid” (2005) eest.
Rahvusvaheline lasteraamatupäev on 2. aprillil Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) ja selle rahvuslike sektsioonide poolt tähistatav päev. Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval.
Toimetaja: Valner Valme, Madis Järvekülg