Aapo Ilves: Dylani Nobel tähendab, et Eplik võib saada Liivi
Dylan sai Nobeli. Aapo Ilves kommenteerib rõõmuga.
Sina kui eesti vaste Dylanile, mis arvad?
Äärmiselt rõõmustav uudis. Esiteks juba sellepärast, et preemia sai poeet, sest Dylan on vaieldamatult suur poeet, kelle jälg maailma poeesias on võimas ja ilus juba pool sajandit.
Teiseks teeb rõõmu see, et tegemist on folkrockipoeediga, mis tähendab, et ma ei ärbelnudki Igor Kotjuhi koostatud raamatus "Kius olla julge", kus ma väitsin, et kui luuletus ei suuda lauluks saada, siis on pool tööd tegemata. Eriti võimsad ongi need poeedid, kes suudavad oma luuletusi ka ise muusikuna ette kanda.
Üheksakümnendatel, kui ma hakkasin sattuma Tallinna kirjanike liidu musta laega saali, siis mul oli alati kitarr kaenlas, ja ma tajusin suhtumist, et "ah, ta on ju mingi muusik", järelikult mitte õige kirjanik. Ja siis ma tundsingi end nahkhiirena, keda ei võta päriselt omaks ei loomad ega linnud.
Viimasel ajal ma seda suhtumist enam ei taju. Kuna me alates aastast 2001 elamegi ju tulevikus, siis tulevik on mõnikord ääretult tore asi.
Kunagi naljatasin Jarek Kasarile, et sa räägid oma lauludes nii palju, et sa viid tähemärgi hinna alla. Dylanil on ka pikad tekstid, aga Nobel tähendab, et see viib märgi, sõna hinna jälle üles tagasi.
Mingil aastal esitasime koos Jan Rahmaniga Vaiko Epliku Juhan Liivi preemiale. Eplik Liivi preemiat ei saanud. Dylani Nobel võib tähendada, et järelikult võib ka Eplik Liivi saada.
Kuidas Dylani võitu tähistada? Minu soovitus on: minge poodi ja ostke "Lutsuvate kivide" CD, kus kirjanikud laulavad.
Toreda reklaami teed endale.
Jah, mina olen selle koostanud, aga seal laulavad head eesti kirjanikud, neid tasub kuulata. (Jaan Pehk, Lauri Sommer/Kago, Jürgen Rooste, fs, Mathura jt, mh ka Kirivane ehk Aapo Ilvese grupp - VV).