Prima Vistale tuleb salapärane Centauri
Varjunime Centauri all tegutseva ungari kirjaniku kohal hõljub salapäraloor. Autori pärisnimi ja nägu on jäänud kiivalt varjatuks, sest Centauri ei soostu avalikult esinema ja jääb fotodelegi üksnes seljaga.
Inkognito staatust väärtustava autori kohalt on võimalik saladuseloori kergitada 7. mail, kui ta esineb Prima Vista raames Tartus.
43-aastane Centauri on omapärane nähtus ungari kirjandusväljal, kuna kriitikud ei suuda teda kuidagi klassifitseerida, reserveerides talle eraldi riiuli. Väidetavalt on tal kontinentaalsete autorite asemel rohkem ühist ameerika kirjanikega. Centauri kirjanduslikku maailma püüti esialgu rühmitada maagilise realismi mõiste alla, otsides mõjusid Gabriel Garcia Marqueze ja Jorge Luis Borgese töödest, oma esikromaanis mängib Centauri aga Põhja-Ameerika romaanistiilide klaviatuuril fantastilisi ungari variatsioone.
Mitut puhku on Centauri puhul esile toodud segadusseajavat värvikust, mida tajutakse kord isevärki postmodernistliku mänguna, teisalt viidatakse autori universumi küllusele. Korduvalt on avaldatud arvamust, et varjunime taga on rutiinne, end loodusteadustes koduselt tundev kindla käega autor, keda iseloomustab tähelepanuväärne kujutlusvõime, keeleline jõud ja must huumor. Tema kirjutiste hoo ja „elektrifitseerituse“ taga näevad mõned kriitikud „seoste võrgustikku“, aimavad isegi suuremat vormi, romaani või romaane.
Centauri kirjanikutee algas 2006. aastal ning juba aasta hiljem avaldati tema jutustus „Flaubert ja mood“ Ungari novelliparemikku koondavas kogumikus „Körkép“. Samal aastal ilmus esimene novellikogu „Paatos kaoses“, millele järgnes suurema tuntuse toonud kogumik „Sinine ingel“ (2008). Viimasest on novelle tõlgitud poola ja inglise keelde ning jutustusest „Kaev päikese all“ on vändatud lühifilm. Järgnenud suhteliselt pika pausi katkestas 2013. aastal ilmunud romaan „Jäänuga“, mis on mõne kriitiku sõnul justkui ungarlaste „Kuristik rukkis“. Tänavu on oodata autori sulest teist romaani, Jack Londoni noorusaastate ainetel kirjutatud „Jaakobi sau“. Kirjanik avaldab aeg-ajalt ka fotosid ning on esinenud näitustega. Ka Tartusse toob Centauri kaasa oma fotonäituse ning on lubanud publikule süüa teha.
Centauri, kes on mõnede arvates peenike sell, säilitab oma inkognitot ka pärast „Jäänoa“ ilmumist ega esine laia avalikkuse ees. Tartus kohtub ta lugejatega esmakordselt pärast üheksa aastat väldanud vaheaega. Tema kodulehel istub lihaseline õlgkaabuga sell seljaga kaamera poole. 7. mail on Prima Vista külastajatel erakordne võimalus salapärase autoriga silmast silma kohtuda.
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: Prima Vista