ERR.ee video: Lastekirjanduse seminar tõi üles valusad teemad
20. oktoobril korraldasid Eesti Lastekirjandus Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari "Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses" - kultuuriportaal kandis üle selle seminari teise poole, mille teravad arutelusid on nüüd võimalik üle vaadata.
Seminar jätkab 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja. Seekordne teemapüstitus keskendub intrigeerivale, seni väheuuritud teemale: tsensuurile ja tabudele tänapäeva lastekirjanduses, sellele, millest lastele arvatakse sobivat kirjutada ja millest vaikitakse. Sissejuhatavalt piiritletakse tsensuuri liike ning ei puudu ka võrdlevad põiked kirjandusajalukku.
Leelo Tungal räägib õnnelikust lapsepõlvest ning sellest, kuidas see fraas on enda tähendust muutnud. "Ometi tahavad kõik, kaasa arvatud mina, et minu lapsed oleks õnnelikud - õnnelik saab aga inimene olla vaid siis, kui ta tunneb end turvaliselt ja omad lähedasi sõpru ja sugulasi," toob Tungal välja, et kui inimesel aga ei ole neid inimesi või neist jääb vahel vajaka, siis võib selleks turvatunde pakkujaks olla just hea raamat.
"Tähtsaim on see, et kirjanik kõneleks lugejaga siiralt, ilma liigse manitsemiseta," leiab Leelo Tungal, et just selle aspekti varal saab lastekirjandus täiel määral toimida. Lisaks toob Tungal välja selle, kuidas ta viimasel ajal väga palju kuulnud seda, kuidas paljude tüdrukute jaoks oli kunagi Silvia Rannamaa "Kadri" põhiliseks teoseks, milla abil nad paljudest probleemidest üle said. "Ma leian, et praegugi võiks see teos paljusid tüdrukuid aidata."
Tähekese ajakirja peatoimetaja Ilona Martson analüüsib iseend ja tehtud tööd Tähekeses. "Ka mina üritasin muutuste tuules teha ajakirja, mida loeksin ise siis, kui ma oleksin laps," toob Martson välja konteksti, kui 2000. aastate algul toimus lastekirjanduses suur muutus ning kuidas ta pidi ka seeläbi ajakirja ümber tegema. Eriti keskendub ta suurt vastukaja saanud Andrus Kivirähki "Kaka ja Kevadele", lugedes ette humoorikamaid kommentaare, mida selle loo konta veebi kirjutatud on.
Raamatukoguhoidja vaatepunki kogu temaatikale annab Krista Kumberg. "Alustan sellest, et kui ma olin väikene laps, siis mulle meeldis sorida enda tädi Salme öökapis ja seal oli hoopis teistsuguseid lasteraamatuid - paksul paberil ja tavatult värvilised," tõi Kumberg välja, kuidas tal oli toona võimalik lugeda võimude poolt hävitamisele saadetud lastekirjandust, mida tema raamatukoguhoidjana töötav ema suutis ikkagi kõrvale panna. Tsensuurist ja sobimatutest teemadest lastekirjanduses räägib ta veel pikemalt ja visualiseerib seda meeletu hulga näidetega.
Elle-Mari Talivee räägib täpsemalt siilide hingeelust ehk keskendub Friedebert Tuglase teosele "Siil", võrreldes selle teose erinevaid versioone ning seda, kuidas tsensuur on seda teost suurel määral mõjutanud. Kui teose "Siil" esimene versioon oli totaalne lasteraamat, mille Tuglas kirjutas 15-aastasena, siis kui ta selle 50 aastat hiljem selle ümber kirjutas, ei ilmunud see isegi enam eraldi lasteraamatuna, vaid Sirbis ja Vasaras ning aasta hiljem ka Tuglase kogutud teostes. Täpsemad sarnasused ja erinevused nende kahe teose vahel toob Talivee välja, võrreldes konkreetseid tekstilõike ning illustratsioone.
Toimetaja: Kaspar Viilup