90 raamatut 90 päevaga. Mihkel Raud, "Musta pori näkku"
90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.
Aasta on 2008.
Veebruaris pannakse Zürichis toime riigi ajaloo suurim kunstirööv, mille käigus röövitakse 163,2 miljardi USA dollari väärtuses maale. Venemaal saab presidendiks Dmitri Medvedev, peaministriks Vladimir Putin. Eesti saatkonna initsiatiivil toimub Türgi ajaloo esimene suusamaraton, millest võtab osa ka Eesti peaminister Andrus Ansip. Juunis toimub Rakveres esimene punklaulupidu. Peo avab president Toomas Hendrik Ilves. Huvitav, kas sealt sai Ilves ka mõtte hakata DJ'ks? Augustis viskab Pekingi olümpiamängudel Gerd Kanter ketast nii kaugele, et võidab kuldmedali. Meenub Jaan Pehki luuletus: "Heida ketas publikusse, Gerd/ ja sa näed verd." See aasta jääb paljudele meelde ka suure reetmise aastana, vahistatakse riigiametnik Herman Simm.
Endiselt jätkub elulooraamatute võidukäik, kel vähegi elu on olnud, annab raamatu välja. Seda teeb ka Mihkel Raud, ilmub "Musta pori näkku". Raamat saab kohe menukiks, paljusid huvitab, mis elu see Raud siis elanud on, kuulduste järg väga kirevat, kõvasti joonud ja teinud muid kõlvatusi, rokenroll. Paljud on rõõmsalt üllatunud, et Raud oskab kirjutada ja pealegi väga hästi. Mõnede jaoks on Raud siiski liiga ropp, aga no mis sa teed, elu oli selline!
Mihkel Raud on nagu hunt Kriimsilm, kellel oli teadupärast üheksa ametit. Raske on aru saada, kes ta on. Ühel hetkel on ta kultuuriajakirjanik, siis punkar, siis tüdrukutebändi kidramees, ma ei mõtle Singer Vingerit vaid Lenna Kuurmaad, siis on ta poliitik, siis Eesti otsib superstaari kohtunik, siis saatejuht, siis kirjanik, ka näitekirjanik, siis ka näitleja enda kirjutatud näidendis. Saime kokku kaheksa, üks amet jäi puudu, aga otsime edasi.
Endiselt jääb küsimus, kellena kirjutab Raud selle raamatu? Esimese hooga võiks öelda, et rokkarina. Seda lugu raamib see, kuidas Raud hakkas bändi tegema ja kuidas sellega kaasneb kõik see, mis rokenrolliga kaasneb. Raua puhul peamiselt alkohol. Ja siit saab ka tegeliku vastuse küsimusele, kellena Raud selle raamatu kirjutab. Selleks on moralist ja jutlustav karsklane. See ongi Raua üheksas amet.
Raamat algab sellega, kui Eno Raud tahab poega saata Wismari tänavale, sest poeg on nädal aega olnud tsüklis. Narkoloog Anti Liiv hakkab tegema Mihkel Rauale süsti. Ühesõnaga joomarlus võtab maad ja mida raamat edasi seda enam kulmineerub. Ja raamat lõpeb lausega: "Alates 1990. aasta 2. augustist pole Mihkel Raud joonud tilkagi alkoholi. Singer Vingeris mängib ta tänase päevani.” Paratamatult tekib küsimus, kas see raamat pole mitte kampaania "Joome poole vähem!" kaval salatellimus?
Kui hästi see kampaaniat toetab, on iseasi. Jah, Raud näitab meile, milline joomar ta küll oli, ja see on paha, aga samas – vaat, kui huvitav joomar, rokenroll!
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio