Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus
Uus raamat
Thavet Atlas
“Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel”
“Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel” – kõlab kaunis kurjakuulutavalt ja õõvast õõtsuvale sisule viitab ka esikaane morbiidne illustratsioon.
Selleks, et ikka õudusest maksimumi võtta, sean end lugema sombusel ja pimedal sügisõhtul. Esimeste lehekülgede järel ei saa õieti arugi, mida raamat mu käes tahab öelda. Hulk kaunis keeruliste nimedega tegelasi, kes mõjuvad veidi groteskselt ja kummastavalt, asuvad tegutsema. Neil on jutunektar kogutud ning just siis, kui kuu on taevas nii rammusalt kollane, et ähvardab juba lõhkeda, algab tegevus. Need kummaliste nimedega tegelased on vaid sissejuhatajad-pajatajad. Õudused alles tulevad.
251 leheküljele on puistatud kokku terve hulk jutukesi, mis juhatavad mõtteliselt nii arhailistele radadele kui ka tänapäeva. Loovusele on antud 180 protsenti vabad käed ja kirjaniku sulg on jooksnud lausa uskumatutel radadel. Mõni mõttevälgatus paneb õuduse asemel hoopis muhelema, teine jällegi imestunult kukalt kratsima. Nende kaante vahelt leiab vist küll kõik elumahlad kogu oma ilus.
Õudus jääb justkui tagaplaanile. Siit võib välja lugeda halastamatult selgeid paljastusi väärtushinnangutest, mida elus võib kohata. Siin on piinlikke momente, ehedaid emotsioone ja julgeid fantaasialende. Selleks, et nendeni jõuda, tuleb aga rammusatest kirjeldustest läbi kaevuda ja mõttelennule vaba voli anda. Pinnas selleks on autori poolt antud.
Õudne ei hakanud, kuid mõtlema pani küll. Väga mitmes suunas.
Toimetaja: Valner Valme