Birk Rohelend: liiga kergekäeliselt oleme vähe rõõmsad

Birk Rohelend (Foto: Birgit Varblane)
25.07.2016 14:59
Rubriik: Kirjandus

Saatejuht Mingo Rajandi valis tänase "Suvila" teemaks "Kunst - kellele ja millest?" sellepärast, et see oli tema keskkooli lõpukirjandi teema. Tol ajal ta ei osanud sellest palju rääkida, aga läbi elu on ta ikka ja jälle leidnud end sellel teemal arutlemas.

Kirjanik Birk Rohelend lõpetas oma viimase romaani kirjutamise alles üleeile. Ta leiab, et iga kunstiteos võiks lõppeda küsimärgiga - see peaks panema mõtlema, kuidas sinu maailm seostub kunstiga.

"Mulle tundub, et selles pidevalt muutuvas maailmas on üks asi, mis ei muutu – see on uudishimu ja vajadus lahutada meelt," vastas Rohelend küsimusele, miks ta kirjutab. "Minu romaani võiksid lugeda need, kellele meeldivad süngemad teemad," lisas ta.

Kirjanikule endale meeldivad pigem romaanid, kui filmid. "Filmide puhul saan kõik vastused kätte, romaani lõppu jõudes võib tekkida segaduse, et kuidas lõpp ikka selline on," sõnas ta. Samuti meeldivad talle diskussioonid, mis võivad tekkida teiste lugejatega. "Näiteks võib tekkida vaidlus selle üle, kuidas näeb välja peategelase maja, sest kõigil on oma peas see detailselt välja mõeldud," kirjeldas ta.

Viimase romaani tõukeks oli Rohelennu subjektiivne lähenemine, et inimestel pole oma ümbritseva suhtes huvi. "Naabrihoovis toimub mõrv, aga mind see ei puuduta, sest mina ei karju appi. See on kõige suurem jõud, mis lubab kurjadel jõududel olla – heade inimeste ükskõiksus," sõnas kirjanik, kelle sõnul võib ükskõiksust olla rohkem kui varem, sest elame info külluses. "Üritame mitte näha ja üritame vältida reklaami, mis meie ümber elab. Suures infotulvas maailmapilt aheneb, sest inimesed selekteerivad järjest kitsamalt endel huvipakkuvast valdkonnast infot. Inimese personaalne infoväli jääb väikseks. Raske on märgata seda, mille olemasolust sa pole teadlik," rääkis ta.

Rohelennu lapsepõlv oli keeruline ja karm, nagu ka muusika, mida ta on saatesse valinud. "Oletame, et minu emal oli väga õnnelik lapsepõlv. Mina kasvasin üles kodutülides. See polnud tema jaoks probleem, sest ta läks mõttes tagasi oma heasse kohta. Minul polnud aga sellist kohta, kuhu põgeneda, nüüd ehitan seda täiskasvanuna," kirjeldas Rohelend. "Positiivses mõttes on mu elu eesmärk võitlus, ma pean midagi tegema ja see hoiab mind elus," sõnas ta.

"Mina tunnen, et kunsti osa on minus lihtsalt kaasa sündinud. Seni kaua, kuni mul üks sõrm liigub, ei saa ma valida, et ma ei tee seda," ütles Rohelend, kes hariduselt on geenitehnoloog. Ta ei arva, et halb elu tuleb kaasa geenides.

"Kui sa omandad teatud keskkonnavälja - vahetad töökohta, on jama, vahetad suhet, ikka on jama, siis võibolla on vaja murda mustrit. Katkistes perekondadest tuleb väga vähe terveid inimesi, ilmselt ma ei ole terve inimene," arvas Rohelend. "Hullu ja terve inimese vahe on enesega hakkama saamine. Kui sa pole kodust kaasa saanud kasvatust, kuidas luua omale pere, siis pead selle ise välja mõtlema. Ja ega see lihtne ülesanne pole," sõnas ta.

Kunsti abil üritatakse tihti lapsi päästa. Rohelennu arvates päästab inimese see, kui ta leiab endas millegi, milles ta on hea. "Ühe asja, milles ta on hea, hakkab seda tegema ja tuleb tunnistus - siis ta on aktsepteeritud," kirjeldas ta. "Kaks olulist momenti on igas inimeses – talent ja anne, midagi teha. Olulisem neist on talent," lisas ta.

Rohelend tahab elus teha palju ja on selletõttu pidevas liikumises. "Kadestan neid inimesi, kes elavad vähem teadlikult sellest, et aeg on nii lühike. Kui olin viieaastane, ema haigestus vähki ja vanaema ja isa haigestusid. Ma ärkan selle teadmisega, et ma tahan teha väga palju asju ennem kui mu aeg saab otsa," seletas ta.

"Ma olen vilets lapsevanem, sest mul on jube vähe reegleid. Mina ei hakka nende eest mingeid otsuseid ära tegema. Kui inimene saab 18, siis ta peab oskama süüa teha ja koristama. Küll elu õpetab," sõnas Rohelend.

Koolis inimesed võivad õppida mingi hinnangu enda suhtes, näiteks, et nad ei ole head matemaatikas. "Ja siis kool lõppeb ja algab töö. Tänapäeval on väga paljud tööd sellised, kus pole tööülesandeid - pole metoodikat, pole kedagi, kellegagi lahendada koos. Selle jaoks on 12 aastat õppimist väga vähe tööriistu andnud. Mul on vahel kahju, et inimestele pole suudetud selgeks teha olulisi asju nagu füüsikat. Võibolla tuleb kord see päev, kus pole enam Google't ja on vaja mingit juhet ühendada," sõnas ta. Nii leiab ta, et koolis võetakse näiteks matemaatika ülesannete lahendamisel loogiline mõttekäik ära ja õpilastele antakse vaid abstraktsed valemid.

Meie ühiskonna suurimaks probleemiks peab Rohelend seda, et me ei väärtusta ja ei kiida oma inimesi. "Liiga kergekäeliselt oleme liiga vähe rõõmsad," lisas Rohelend, kes eelistaks pigem võltsnaeratust.

Rohelennu lapsed on küsinud temalt, et miks ta ei hakanud näitlejaks "Kirjanikuna saan kõik tegelased oma peas läbi mängida, mitte ei pea jääma ühele," kirjeldas ta.

Toimetas
Mariliis Peterson

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Olavi Ruitlane, "Vee peal"
    11:59

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Valle-Sten Maiste: Mihkel Muti religiooniks on rahvuslus
    Eile

    Mihkel Mutt avaldas uue romaani "Eesti ümberlõikaja", kus eestlaste mured on seotud Euroopa kriisidega. Kultuurikriitik Valle-Sten Maiste võrdles romaani äsja eesti keeles ilmunud Michel Houellebecqi teosega "Alistumine".

  • foto
    Oksanen ja kirjastus Bazar lõpetasid aastaid kestnud vaidluse
    Eile

    Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen ja Põhjamaades tegutsev kirjastuskontsern Bazar jõudsid kokkuleppele ning Helsingi teise astme kohus andis teada, et kohtus osapoolte varasemat vaidlust enam ei käsitleta. Oksaneni pressiesindaja teatas kirjaniku ja kirjastuse vahelisest leppimisest juba esmaspäeval.

  • foto
    ERR.ee video: Mihkel Mutt esitles romaani "Eesti ümberlõikaja"
    Eile

    "Eesti ümberlõikaja" on romaan tänasest Eestist homses Euroopas. 1. detsembril esitles Mihkel Mutt värsket teost Viru Keskuse Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Valle-Sten Maiste. Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Andrei Ivanov, "Bizarre"
    Eile

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Aasta Rosina auhinna pälvis Triinu Laane ja Anne Pikkovi raamat "Vana katkine kass"
    Eile

    Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 1. detsembril 2016 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Triinu Laane kirjutatud ja Anne Pikkovi illustreeritud raamatu „Vana katkine kass“ (kirjastus Päike ja Pilv, 2016).

  • foto
    "Plekktrummi" toolile istub Mihkel Mutt
    Eile

    5. detsembri "Plekktrummi" külaline on kirjanik Mihkel Mutt, kellel ilmus hiljuti uus romaan "Eesti ümberlõikaja".

  • foto
    Täiendatud elulooraamat avab Bowie muusikuks kujunemise uusi tahke
    01.12

    David Bowie elust on ilmunud ohtralt raamatuid. Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Valner Valme peab aga värskelt eesti keeles ilmunud Paul Trynka oma üheks väärtuslikumaks.

  • foto
    Loe katkendit: Michel Faber, "Imelike uute asjade raamat"
    01.12

    Faberi raamat räägib pühendunud usumehest nimega Peter, kes sõidab elu põnevaimale missioonile: ta peab levitama ristiusku teises galaktikas planeedil Oaas. Abikaasa Bea jääb Maale meest tagasi ootama. 

  • foto
    Ringilinnas Steven Vihalemiga
    01.12

    Olles pärit Kohilast, sestsamast Kapa-Kohilast, ei ole mul suuremat ega vähemat aimu sellest, mis on pealinna halli kivi saamislugu. Kohtusin Steveniga, kes viis mind Õismäe tuurile. Normaalne oli. All järgnevad katkendid sellest kahest tunnist, mil tuul puhus krae vahelt sisse ning läks aina pimedamaks-ja-pimedamaks. Artikli piltide autoriks on Steven, ise.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Mihkel Mutt, "Kooparahvas läheb ajalukku"
    01.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Loe katkendit: Elena Ferrante, "Minu geniaalne sõbranna"
    01.12

    Itaalia nüüdiskirjanduse ühe tähelepanuväärsema autori Elena Ferrante üle maailma erakordselt populaarseks kujunenud Napoli-romaanide sarja esimene raamat "Minu geniaalne sõbranna" viib lugejad 1950. aastate Napoli vaese ja trööstitu linnaosa tänavatele, kust saab alguse Elena ja Lila elukestev sõprus.

  • foto
    Triin Soomets esitas "Kirjandusministeeriumis" luuletuse
    30.11

    "Kirjandusministeeriumis" tuli esitusele luuletuse Soometsa värskest luulekogust "Valitud omadused".

  • foto
    Arvustus. Saksa Mikita pöördeline raamat
    30.11

    Uus raamat

    Peter Wohlleben
    "Puude salapärane elu"
    Sari: Looduse lood
    Tõlkija: Olav Renno
    220 lehekülge
    Tänapäev

  • foto
    Rein Muuluka pani kokku raamatu varemetest
    30.11

    Rein Muuluka raamat "Abandonia. Eestimaa mahajäetud paigad" annab ülevaate mahajäetud hoonetest üle Eesti.

  • foto
    Novembrikuu raamatute müügitabelist haaras Juur vaid Klimova järele
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur valis novembrikuu raamatumüügitabeli tutvustamise asemel sealt hoopis ühe teose välja: Marusja Klimova "Majake Bois-Colombes'is".

  • foto
    Mart Juur soovitas uusi raamatuid
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur edastas värsked raamatusoovitused.

  • foto
    Tiit Aleksejev otsis "Riigi saladuse" ja tänapäeva vahel seoseid
    30.11

    Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev lahkas "Kirjandusministeeriumis" värske eestikeelse tõlke saanud Mika Waltari "Riigi saladust".

  • foto
    Piret Pääsuke ja Terje Loogus said Austria tõlkepreemia
    30.11

    Piret Pääsuke sai Austria tõlkepreemia (Österreichische Übersetzerprämie) Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" tõlkimise eest (2015, Varrak) ja Terje Loogus Valerie Fritschi "Winteri aia" eest (2016, Eesti Raamat).

  • foto
    Birk Rohelend: pidin raamatu kirja saamiseks tegema teletööd
    30.11

    Kirjanik Birk Rohelend ütles "Kirjandusministeeriumis", et oma uue raamatu "Sa pead suudlema Silvat" kirjutamisel olid teletööga sarnaselt kasutusel mitmed stsenaariumitehnikad.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Meelis Friedenthal, "Mesilased"
    30.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Turovskid ilmutasid raamatu loomamüütidest
    29.11

    Värskelt ilmunud raamat "Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades" viib lugeja rännakule loomade ja mütoloogia seoste maailma. Raamat sai alguse Aleksei Turovski ja tema poja Marcus Turovski ühistest vestlustest.

  • foto
    Arvustus. Piilumise ja eksami vahel
    29.11

    Uus raamat

    Mats Traat
    "Maikuu rohi"
    Ilmamaa
    271 lk.

  • foto
    Kirjastus Tänapäev avaldas Davie Bowie elulooraamatu
    29.11

    29. novembril ilmus eesti keeles briti muusikaajakirjaniku Paul Trynka raamat "Starman - David Bowie", mis annab ülevaate muusiku elust.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. E. L. James, "Viiskümmend halli varjundit"
    29.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Galerii: "Kirjandusministeeriumis" lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur
    29.11

    Novembrikuises "Kirjandusministeeriumis", mis läheb eetrisse täna, 29. novembril, lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur.

  • foto
    Tõlkeauhinna Paabeli Torn võitis Mari Kleini tõlge David Almondi raamatule
    28.11

    Kõige paremini tõlgitud lasteraamatule antava auhinna Paabeli Torn pälvis David Almondi raamat "Minu nimi on Mina", mille on inglise keelest tõlkinud Mari Klein ja välja andnud kirjastus Draakon ja Kuu.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Kalju Kruusa "tühhja"
    28.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Andris Feldmanis: praegu on segamini läinud, kas õnn on vahend või eesmärk
    27.11

    Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi "Teesklejad“ käsikirja autoriks.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Kalev Kesküla, "Elu sumedusest"
    27.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.