Peeter Helme raamatukommentaar: Ingrid Peegi õnneraamat on heas mõttes jabur
Ingrid Peek - "Hallo, kosmos! Palju õnne. Kõik, mida õnneks vaja"
Pilgrim, 2016. 190 lk.
Raadio 2 kultussaate "Hallo, kosmos!" tegija Ingrid Peek on kooostanud 190-leheküljelise raamatu, kus tema saatekülaliste kirju kamp saab sõna selleks, et igaüks endale sobivas vormis ja sõnastuses ütleks mõne sõna selle kohta, mida igaüks neist peab õnneks. Sedasorti õnnekäsiraamatuid ilmub iseenesest pidevalt ja esimese hooga raamatut lehitsedes mõtlesin, et mille poolest "Hallo kosmos! Palju õnne. Kõik, mida õnneks vaja" peaks vajalik olema. Aga lugema hakates see teos siiski avas end ja tundus vähem naiivne, kui pealiskaudsel lehitsemisel näis. Põhjus ongi selles, kes sõna saavad. See teeb raamatust huvitava lugemise, mis annab ka erinevaid lugemisvõimalusi.
Nagu öeldud, saavad raamatus sõna Ingrid Peegi saatekülalised. Neid on terve müriaad, leegion. Ei jaksa loetlema hakata. Isegi loetelu nende kõigi ametitest või enesemääratlustest, mille raamatu koostaja teose alguses ära toob, on pikk. Väike näide: "muusikud, sensitiivid, enesearendajad, mentorid, parahuvilised, nõustajad, šamaanid, joogid, kirjanikud, ettevõtjad, astroloogid, kunstnikud, taimetargad" ja nii edasi. Sadu tegelasi. Mõned päris uhhuud, mõned väga originaalse, tavaloogikast erineva mõtlemisega tegelased, kolmandad jällegi rangelt teaduslikud. Ääretult erinev galerii.
Ja see annabki võimaluse lugeda raamatut kas nii, et hakata algusest lehitsema, lugedes seejuures läbi näiteks kõikvõimalike loodusemeeste ja taimetarkade ja šamaanide õnne valemid, jättes aga vahele teadusemeeste omad. Või vastupidi.
Või siis võib raamatut lugeda järjest – kõrvutades mõttes näiteks Pendli-Veeliksi juttu Ene Ergma omaga ja Ülo Vooglaiu oma Kene Verniku omaga. Omaette lugemiselamust pakuvad juba enne tsiteeritud tegelaste tiitlid. Siinkohal mõned lemmikud: inglite suursaadik, perekonnakonstellatsioonide spetsialist, ürgnaiselikkuse õpetaja, oaasihaldjas.
Nii seletatuna tundub muidugi, nagu oleks "Hallo, kosmos! Palju õnne" mittetõsiseltvõetav või jabur raamat. Ja mingis mõttes on ka jabur. Heas mõttes. Nimelt lugedes neid mõtteid, millest lühemad on vaid paari lause pikkused, pikemad aga ulatuvad üle paari lehekülje, sunnib see tahes-tahtmata ka endalt küsima: mis on õnn, kuidas mina oma isikliku õnne otsimise, leidmise, kaotamise või säilitamisega toime tulen ning kuidas üldse peaks õnnest mõtlema. Või siis ei peaks.
Mingites punktides pakuvad eri vastajad erinevaid lahendusi: mõni ütleb, et õnn seisneb teadlikkuses iseendast, teine leiab, et õnn peitub suhetes teiste inimestega, kolmas juhib tähelepanu õnne kaduvusele ja soovitab sellele mitte mõelda, sest ainult nii saab õnne säilitada. Kuid üldistes asjades ütlevad kõik siiski sarnaseid asju: õnnega seostatakse tasakaalu iseenda ja maailma vahel, nii enda kui teiste haavamisest hoidumist, rõõmu tundmist väikestest asjadest, rahulolu endaga. Lihtne? Kindlasti lihtsam öelda, kui teha. Igatahes lugemist ja kaasamõtlemist jätkub ning kui ka ükski vastus ei ole nüüd absoluutne õnne valem, siis teekond ongi olulisem kuskile jõudmisest ja Ingrid Peegi koostatud teos on esiteks hea kaaslane igaühe isiklikul teekonnal ja teiseks on see raamat ka ise üks teekond.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio