ERR.ee video. Konverentsi "Filoloogia lagunemine" Johanna Rossi juhatatud plokk
19. veebruaril toimus ajakirja Keel ja Kirjandus konverents "Filoloogia lagunemine". Konverentsi keskseks teemaks on küsimus, kas filoloogia kui distsipliin on tänapäeval pöördumatult killunenud väikesteks alamvaldkondadeks või on selle eriharud üksteisega siiski veel ka sisuliselt seotud. ERR kultuuriportaal tegi sealt otseülekane ning nüüd on seda otseülekannet võimalik otseülekandena ka järele vaadata. Johanna Ross juhatas ürituse kolmandat plokki.
Kolmanda ploki avas Märt Väljataga ettekandega "Ajast ja arust. Jutustuste tempusest". Väljataga ütles, et 19. sajandil, kõrgajal, lähtus filoloogia eeldusest, et igal rahval on oma ainulaadne vaim, mis väljendub rahva keeles. "Kirjanduskeele uurimine aitab meil jõuda lähemale rahva vaimu mõistmisele ning see ometi aitab mõista seda, mida inimesed on arvanud ja mõelnud."
Mart Velsker ja Eva Velsker tegi ettekande teemal "Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse". Velsker ütles, et nende ettekanne ei räägi küll väga filoloogia lagunemisest, aga tema kui kirjandusuurija seisukohast on nii, et kui midagi hakkab lagunema, siis tuleb keeleteadlase külje alla hoida. "Mina räägin põhilise osa ettekandetekstist ja Eva loeb enamiku tsitaate - üksi ma ei oleks julgenud seda ettekannet teha." Lisaks täpsustas ta, et jutuks tuleb 19. ja 20. sajandi kirjandus.
Arne Merilai võttis kolmanda ploki kokku ettekandega "Luule deiksis: lähilugemise ooterežiimil aparaat". Arne Merilai alustas enda juttu mõttega keeles endas oleva lagunemise vajadusest. "See on olemas ja meie keeles juba muiste sissekodeeritud vajadus - ilma vokaalharmoonia kadumiseta me ei oleks siin, kus me oleme. Toimub ka pidev laadi- ja astmevahelduse muutus." Ta tõi näiteks, et "sajab nagu oavarrest" ei ole seotud mitte ubadega, vaid see tähendab "sajab nagu odavarrest".
Toimetaja: Kaspar Viilup