Jürgen Rooste luuletus. Miks on Halloween kole ja hirmus
Ma ei ole Halloweeni-kommet Eestis suurt sallinud. Meil on ikka mardi-ja kadrijooksud, peab laulma või tantsima ka, ei saa lihtsalt kostüümis komme kahmata. Aga siis ma korra mõtlesin lapse seisukohast. Üldse, meil on nii vähe pühi ja pühasid ja maskeraadi. Eestis peaks olema rohkem vabu päevi, rohkem inimese pühi. Siis ma katsusin lapse seisukohast kuidagi rääkida...
kohe ma selgitan kohe
algab see kõik sellega et
juba hommikul on selge et oleme jälle
unustand kostüümi
seda pole küll otse vaja
aga ikkagi – me pole isegi midagi välja mõelnud
ja ma ju tahan olla luukere ma
olen kuu aega neile rääkind et ma tahan
olla luuuuuuuuuuuuukereeeeeeeee!!!
(iga jumala kord nt H&M-is mis on vist ainus
"uute riiete kauplus" kus issi veel käib: sääl
olid luukerekostüümid väikestele poistele ja väikestele
tüdrukutele ja meestele ja isegi naistele ja isegi
muvanustele plikadele aint
minu kasvu poistele pold)
ja kostüümi on ju vaja sest mis Halloween
see on ilma kostüümita
see on nagu detsember ilma päkapikkudeta
nagu jaanipäev ilma kõrbend lõkkevorsti
ja purjus isata nagu mererand
kui sääl on lumi või sopp
või lihtsalt küüü-üüülm
ja siis hakkab keegi alati virisema
et see Halloween pole mingi Eesti püha et
see on ikka täiega Ameerika
või täiega USA – kus need on ma
täpselt ei tea aga tore on et need
on sest muidu poleks kuskil Halloweeni
ega midagi
vanad inimesed tahaks muidugi
kõik lapsed saata kadri- ja mardisanti
jooksma aga see on tobe – peab end
eideks-taadiks-kodutuks-prükkariks tegema
ja siis uste taga laule laulma
et hambad külmetavad ja küüned valutavad
ja kaks väikest hanepoega
nüüd tuppa ei taha
Halloween on aga äge – saab lihtsalt
karjuda: pommivõikommi pommivõikommi
pommivõikommipommivõikommi!!!
ja küll saab kommi ka
ainult need tobedad
ei anna kes ütlevad et kommi pole
sest see pole Eesti rahvuspüha
ja tulge tagasi mardipäeval siis saate
aga mardipäeval ei saa olla Dracula
või zombi või spaidermänn isegi
ja kõik tahavad ju olla spaidermänn
aga mina tahan olla luukere
ja tõenäoliselt ilma teie kommideta
ma selleks ka saan lõpuks
aga mitte lihtsalt sel Halloweenil
ja siis sa istudki toas ja vaatad aknast
välja ja mõned lapsed ikka jooksevad
pommivõikommi kaa ja siis on nii kurb
et sinu issi sinuga ei tule jooksma vaid
ajab oma mardi-kadri-lora
nii kurb et sa läed parem vara magama
et hing on kurb
täis halloweenitühjust
ja sellepärast ongi Halloween nii
jube ja kole sest paljas mõtegi
mardi- ja kadrisantidest ajab nutma:
need lollid peavad ja rügama kogu
selle raske kommi eest
aga pommivõikommi
tahan ma karjuda
ja unes karjungi ja unes on elu ilus
unes on kogu elu Halloween ja see
on nagu jõulud
ainult et veel natuke parem…
Toimetaja: Kaspar Viilup